Sotši taliolümpiamängude alguseni jääb täna kõigest täpselt kuus nädalat, kuid mänge ümbritsev kriitika ei näi vaibuvat. Värskeimate õnnetusekuulutajatena on esile astunud meteoroloogid, kelle sõnul võib juhtuda, et mängude võistlusprogramm tuleb laviiniohu ja halva nähtavuse tõttu ajuti suisa peatada.
Senised hirmud on seotud liialt sooja kliimaga, mille tarbeks on korraldajad varunud 450 000 kuupmeetrit kunstlund. Selle hiiglasliku koguse mõistmiseks võib võrdlusena võib märkida, et Otepää MK-etapi läbiviimase «turvamiseks» on varasematel aastatel varutud 1000 kuupmeetrit lund. Meteoroloogide viimaste sõnumite valguses tasub aga hoopis rohkem muretseda liigse lume pärast, mis mägedes asuvaid murdmaa- ja mäesuusaradu ründab.
Riikliku meteoroloogiateenistuse Rosgidromet juhi Aleksandr Frolovi sõnul võib kõrgel mägedes asuvate radade piirkonnas mängudeks maha sadada kaks kuni koguni seitse meetrit lund. «Eksisteerib suur oht, et tuleb kahe-kolmepäevane tsüklon, mis teeb meie elu märgatavalt raskemaks. See kasvatab märkimisväärselt laviiniohtu ja võib juhtuda, et peame mängud peatama,» lausus Frolov pressikonverentsil. «Teine risk on seotud nähtavusega, sest pilvepiir võib väga madalale vajuda,» lisas ta.
Laviinid on Sotši lähedal mägedes talviti tavalised ning venelased on harjunud neid tõrjuma, vallandades ohtlikes paikades ise kontrollitud laviine. Mängude ajal võib see aga ohtlikuks osutuda. Probleemide olemasolu tunnistas ka mängude korralduskomitee juht Dmitri Tšernõšenko, nimetades ilmaga seotud muresid suuremakski kui taristu valmimisega seotud küsimusi. Mängude korraldamine on seni läinud Venemaale maksma juba umbes 50 miljardit dollarit ehk kaugelt üle esialgse eelarve.
Venemaa spordiministri Vitali Mutko sõnul on Sotši olümpiarajatised siiski valmis pooleteise kuu pärast sportlasi võõrustama, ent tööd jagub veel küllaga. «Võistluspaikadega on kõik korras, väikeseid muresid on veel mõne tehnoloogilise üksikasjaga. Tõsi, ehitajate suutlikkus kõiki hooneid valmis saada tekitab veel küsimusi, kuid me räägime siinkohal ööbimispaikadest. Kogu mängudeks vajalik taristu on valmis,» kinnitas Mutko.
Samas ei maininud Mutko kordagi olümpiastaadionit – seal küll ei võistelda, ent peetakse nii talimängude kui ka märtsis toimuvate paraolümpiamängude avatseremoonia. Kuu algul külastas Fišti staadionit president Vladimir Putin ning telekaadritelt võis selgelt näha, et tribüünidel olid küll istmed paigas, kuid terve staadioni keskosa oli veel valmimata.
Mõistagi ei räägi Mutko ka sellest, mida pajatavad ajakirjanikele kohalikud ehitajad. 23-aastane tehnikaspetsialist Olga Kalmõkova uskus, et on leidnud väärika töökoha, kui asus koos teistega rajama ajakirjanikele mõeldud hotelli ning hakkas teenima 74 000 rubla (1650 euro) suurust kuupalka. On ju Sotši olümpia näol tegemist paljuski ka Venemaa maineprojektiga – mitte ainult president Putinile, vaid ka tavainimestele.
Augustist alates pole Kalmõkova aga palgatšekki saanud, nagu ta Wall Street Journalile antud intervjuus selgitas. Rostovist pärit naine oli seetõttu sunnitud kolima sõbra juurde, sest tal polnud üüri maksmiseks enam raha. Ning mõistagi pole Kalmõkova ainus – samal ehitusplatsil töötavad kolleegid kinnitavad, et ka nemad pole mitu kuud palka saanud. Kohaliku ametiühingutöötaja Semjon Simonovi sõnul on enam kui tuhat töötajat samasuguste probleemide üle kurtnud. Oktoobris õmbles üks mitu kuud palgata olnud tööline protesti märgiks oma suu kinni.
«Ei saa öelda, et meie oleksime ainsad õnnetud. Oleme lihtsalt ühed neist, kes peavad palgata töötama,» nentis 24-aastane Sotšis sündinud Robert Kesjan, kes pole samuti augustist saadik väljateenitud palka näinud. Kesjani ja Kalmõkovat eristab siiski enamikust oma kolleegidest see, et nad on kõrgharidusega spetsialistid, kes oskavad oma õiguste eest seista. Enamik töölisi on aga Kesk-Aasiast saabunud immigrandid ning paljud neist sunniti septembris lihtsalt Sotšist lahkuma, sest neil polnud esitada vajalikke dokumente.
Inimõiguslased on probleemidele tähelepanu juhtinud juba alates 2008. aastast, ent Simonovi sõnul on paljud mured põhjustatud ehitustööde mastaapsusest – 800 objektil tegutses enam kui 500 firmat ja 96 000 töölist, rahade liikumine pea- ja alltöövõtjate vahel kippus seetõttu takerduma ning suurimateks kannatajateks olidki lihttöölised.
ROK kinnitab aga, et peaehitusfirma Olimpstroi on viimase kahe aasta jooksul korraldanud alltöövõtjate juurde üle 1300 reidi ning fikseerinud vaid üksikuid väiksemaid rikkumisi. Venemaa asepeaminister Dmitri Kozak lubas novembri lõpus president Putiniga peetud kohtumisel, et probleemiga tegeletakse. «Meie üks peamisi sihte on enne mänge korraldajatele abikäsi ulatada – peame aitama neil vabaneda töölistest, kelle elupaik pole Sotši, ning ehitajatega arved klaarima,» sõnastas Kozak eesmärgi.