Bengalsi play-off’i õudus jätkub

Cincinnati Bengalsi mängujuht Andy Dalton on sattunud vastase haardesse. Ründeliin võinuks teda paremini kaitsta. Foto: AFP/SCANPIX

Margus Hundi koduklubi Cincinnati Bengals pole suutnud võita NFLi play-off-mängu 23 aastat järjest.

Läks täpselt nii nagu kahel eelneval aastal. Cincinnati Bengals põrus play-off’i esimeses ringis. Täiega. Kohtumises, kus ükski ekspert polnud valmis panema panust San Diego Chargersile, ei läinud viimasel veerandajal mängukski – Bengals kaotas kindlalt 10:27. Tiiger oli hambutu, tigetsesid fännid ja valasid valdava osa vihast mängujuhi Andy Daltoni peale, kes taas ei vedanud välja ning kinkis palli kolm korda vastastele. Valusaid hoope jagus ka peatreener Marvin Lewisele.

Üks oli mängu eel selge – kui keegi võib Bengalsi põhja lasta, siis on see Dalton, nagu ka mullu ja tunamullu. Publik hoidis hinge kinni: kas platsile tuleb Hea Andy või Halb Andy. Tuli Väga Halb Andy. Seega kestab Bengalsi play-off-kaotuste jada edasi, viimasest võidust möödus täna 8402 päeva.

Halb Dalton viib kaotuseni

Esimene poolaeg siiski sujus. Chargers läks küll 7:0 juhtima, ent Bengals viigistas. Isegi läbimurdja Giovani Bernardi valus pallikaotus väravajoonel suudeti mingil määral paigata, mänguvahend võideldi tagasi ning löögivärav viis Bengalsi 10:7 ette.

Teise poolaja alguses, kui Chargers tegi seisuks 14:10, algas Daltoni show. Alustuseks pillas ta palli käest vastastele, nood tänasid ja lõid peagi värava – 17:10. Bengalsi järgmisel rünnakul lõigati Daltoni sööt vahelt, Chargers lisas taas kaukasse kolm punkti – 20:10. Järgmine Bengalsi rünnak ja jälle söötis Dalton vastasele. Sealtmaalt oli mäng mängitud.

Fännid kirjeldasid foorumis teisel poolajal toimunut järgmiselt: Dalton jooksis mööda väljakut ringi nagu ehmunud põder, Lewis seisis küljejoone taga, silmad paanikast punnis, ega teadnud, mida teha, ründemängu treener Jay Gruden nõudis täiesti arutute, eos hukule määratud rünnakukombinatsioonide elluviimist ning nii Bengals põhja vajuski.

Ainus, mis Bengalsil mingil määral töötas, oli kaitse, kuid seegi mitte loodetud moel, vaid alla oma taseme. Kui põhihooajal suutsid vastaste läbimurdjaid Bengalsi vastu kirja saada keskmiselt 96 jardi, siis Chargers läbis 196 jardi ja just see oligi edu võti. Chargers söötis vähe ega kaotanud palli. Lihtne!

Ameerika jalgpalli põhitõde ütleb: kaitse võidab divisjone, mängujuht tiitleid. Kui võidab. Dalton on mänginud kolm play-off-mängu ja kaotanud need kõik. Tema statistika neis kohtumistes on häbiväärne. Põhihooajal võitis Bengals kodus kõik matšid ning viies viimases kodumängus saadi kirja keskmiselt 41 punkti. Ja nüüd, otsustaval hetkel, vaid kümme.

Peatreener Lewis kaitses Daltonit, öeldes, et jalgpall ongi säärane, pallikaotused olid ebaõnn, nüüd tuleb eluga edasi minna ning tööd jätkata. Paraku sellise sõnumiga järgmise hooaja pileteid ei müü.

Bengals on kokku saanud viimase veerandsaja aasta vingeima meeskonna, kusjuures noore ja andeka – üks NFLi parim kaitse, superhea ja paar head püüdjat, head läbimurdjad ja tight end’id –, aga nad ei saa keskpärase mängujuhi tõttu oma võimeid realiseerida, tõdeti ookeanitaguses meedias. Tuleval aastal lõpeb Daltoni leping ning Bengals peab otsustama, kas jätkata temaga või mitte.

Oleks siis asjad nii lihtsad, et annad Daltonile kinga ja võtad uue quarterback’i. Häid mängujuhte lihtsalt pole saadaval. Draft? Draft küll, aga praeguses seisus on viiel meeskonnal, kes valivad enne Bengalsit, puudus mängujuhist ja nad oleksid valmis isegi Daltoni tasemel mehe hoobilt endale haarama.

Treener sattus paanikasse?

Kuid äkki ei olegi küsimus pelgalt Daltonis? Bengalsi läbimurdja BenJarvus Green-Ellis pütles, et valiti vale taktika. «Meil on võiduks kõik olemas, tuleb vaid väljakule astuda ja mängida, aga me ei suutnud. Mind ei huvita, kas NFL on söötjate liiga või mitte, aegade algusest on play-off-mängudes liigutud edasi palli kandes. Vaadake, mida tegi söödumeeskond New Orleans Sains eile õhtul Philadelphia Eaglesi vastu – nad ei söötnud, vaid kandsid palli. Täpselt nagu Chargers. Liigu mööda maad, ole kõva kaitses ning ära kaota palli – see on edu valem play-off’is päevast, kui jalgpall loodi. Meie olime kehvad kõigis kolmes elemendis.»

Teatavasti paneb treener taktika paika, kuid paljude asjatundjate arvates ei suuda Lewis pingelises olukorras adekvaatselt mõelda, vaid satub paanikasse. Lewise statistika play-off’ides on hull: viis mängu, null võitu, punktide vahe 64:132. Ükski Lewise juhitud põhihooaja-järgne mäng pole olnud pingeline, alati on kaotatud ruttu ja kindlalt.

Chargersi pallurid olla irvitanud, et Bengals ei serveerinud ainustki üllatust. Ainsatki, kogu mängu jooksul! Tegutseti täpselt nii, nagu eeldada võis, mistõttu oli lihtne kaitse ette valmistada ja Bengals purustada.

Bengalsi fännid nõuavad verd ja jagunevad pooleks: ühed nõuavad Daltoni minemapeksmist, teised Lewise lahkumist. Ometi võib arvata, et Bengalsis enne järgmist hooaega muutusi ei tehta ning Dalton saab veel ühe võimluse.

Ajal, mil Bengalsi mängijad end puhkusele seavad, jätkavad tugevad võitlust. Chargers läheb kokku AFC konverentsi parima Denver Broncosega ning võitja saab vastase paarist Indianapolis Colts – New England Patriots. NFC konverentsis kohtuvad San Francisco 49ers – Carolina Panthers ning New Or­leans Saints – Seattle Seahawks.

Kusjuures Panthersi mängujuht Cam Newton ja 49ersi Colin Kaepernick saabusid NFLi Daltoniga ühel aastal, Coltsi Andrew Luck ja Seahawksi Russell Wilson aga suisa aasta hiljem. Mis tähendab, et kehva mängu põhjus ei peitu nooruses ega kogenematuses, vaid mehes endas. 

Margus Hunt: riietusruumis oli väga vaikne

Margus Hunt tunnistas, et pärast Cincinnati Bengalsi kaotust San Diego Chargersile 10:27 olnud riietusruumis väga vaikne. «Pettumus oli kõigil suur. Meil ei olnud seda vaimu nagu eelmistes kodumängudes. Ma ei tea, mis juhtus, ülemäärast pinget märgata igatahes polnud.»

Hunt ei hakanud otsima süüdlast ega näidanud näpuga mängujuht Andy Daltonile, kes kolm korda palli kaotas ega suutnud rünnakut üles võtta, vaid vaatas koos teiste kaitsemängijatega peeglisse. «Me ei suutnud kuidagi peatada Chargersi jooksurünnakut. Mängisime alla oma taseme.»

Ka ei nõustu Hunt fännidega, kes peatreener Marvin Lewise vallandamist nõuavad: «Meeskonna omanikud fänne õnneks ei kuula. Lewis on teinud head tööd, viinud Bengalsi kolm aastat järjest, kokku viis korda, play-off’i.»

Hundil algab puhkus ning veidi aega veedab ta alustuseks Houstonis. Eestisse plaanib ta tulla suvel.

Endaga jäi Hunt rahule. «Sain piisavalt mänguaega ning õppisin hoolega, see on peamine. Ka tervis on korras, vigastustest pääsesin. Nüüd ootan juba treeningute algust ja uusi mänge. Millal meeskond taas kokku tuleb ja trenni tegema hakkab, ma veel ei tea, kuid senimaani harjutan omaette.»

Tegelikult pole veel selge, mis Bengalsi kaitseliinist saab, kas on lahkujaid. Ning kas kaitsemängu treener Mike Zimmer palgatakse mõne teise meeskonna peatreeneriks?

«Veel ei tea, millises koosseisus järgmisel aastal mängime, kuid loodan, et Zimmer ikka jääb Bengalsisse, ta on hea treener,» kiitis Hunt.

Samas võib ookeani taga alati juhtuda, et mängija vahetatakse mõnda teise klubisse. Saati kui äärekaitsjaid otsivaid meeskondi on palju. «Ei tea, mis tulevik toob. Aeg näitab. Minul sõnaõigust suurt pole.»