Jah, Venemaa sportlased tarvitavad treeningute ajal ja võistluste eel niinimetatud gaasikokteile, hingates sisse hapnikuga segatud inertgaase ksenooni ja heeliumi, ent see polevat doping, vaid venelaste tarkus, kinnitas Kuopio ülikooli professor Sergei Iljukov.
Päev pärast Sotši olümpiamängude lõppu avaldas Saksamaa telekanal WDR loo, nagu tarvitanuks Venemaa atleedid mängude ajal gaasilist dopingut. Ning mitte ainult Sotšis, vaid varemgi. Väidetavalt suisa 70% kahe viimase suve ja talimängude Venemaa medalivõitjatest olla turgutatud treeningute ajal ja järel gaasiga.
Gaasid pole keelatud ained
Norralased tõusid hoobilt tagajalgadele. «Ksenooni ja teiste gaaside sissehingamine suurendab organismis EPO-hormooni sisaldust, mis omakorda parandab hapniku transporti veres. See on sama kui veredoping ja peaks olema keelatud,» põrutas Oslo antidopingulabori juht Peter Hemmersbach Norra meedias.
Samal seisukohal on ka sakslased, kes tegid laboris loomkatseid ja jõudsid järeldusele: ksenooni sissehingamine suurendab EPO-hormooni hulka märgatavalt.
Paraku ei kuulu ksenoon keelatud ainete hulka, kuid Rahvusvahelise Antidopingu Agentuuri (WADA) president Craig Reedie kinnitas, et asja hakatakse uurima.
Tegelikult on kummaline või suisa jama, et sakslastele, norralastele ja WADA-le tulid gaasikokteilid üllatusena. Ajakiri The Economist avaldas olümpiamängude avapäeval pika artikli, kus kirjeldas täpselt kokteili toimet sportlasele ja tarvitamise meetodeid – enne uinumist hingatakse paar-kolm minutit segu, kus ksenooni ja hapnikku on pooleks. Sama segu tõmmatakse kopsudesse ka enne starti või treeningute ajal ja järel. Mitte ainult Venemaa, kelle kaitseministeerium teeb koondistega koostööd, vaid ka Suurbritannia ja Hiina on ksenooni toimet uurinud, kinnitas ajakiri.
Eile võttis Venemaa meedias sõna Kuopio ülikooli professor Iljukov ning selgitas gaasikokteilide olemust. Ta kinnitas, et tegu pole mingil juhul dopinguga, vaid venelaste tarkusega parandada sportlaste sooritusvõimet. «WADA koodeksi järgi pole gaaside sissehingamine keelatud, suisa vastupidi, näiteks lisahapnik on lubatud,» rääkis Iljukov. «Inertgaaside – nende hulka kuulub lisaks ksenoonile ka heelium – kasutamisel spordis on suur potentsiaal ning Venemaa teadlased on seda teemat alates üheksakümnendatest põhjalikult uurinud ja viinud tehnoloogia tipptasemele.»
Iljukovi sõnul ei suurenda gaaside sissehingamine EPO-hormooni hulka organismis – see oleks atleetide bioloogilistes passides täpselt näha –, vaid eesmärk on vähendada hapnikuvõlga intensiivse treeningu ajal ja järel ning parandada sellega taastumist.
Lisaks on ksenoonil ja heeliumil rahustav, lõõgastav ja seega und parandav toime. Ehk siis kokkuvõttes lubab gaasikokteili tarbimine sportlasel rohkem ja intensiivsemalt treenida.
Miks sakslased gaaside kasutamise alles nüüd avastasid või sellega üldsuse ette tulid, Iljukov öelda ei osanud: «Sel teemal on teaduslikke publikatsioone avaldatud küll, kuid enamasti vene keeles. Ju said nad alles nüüd teemale jälile.»
Aumärk ksenooni eest
Venemaa sportlased hakkasid gaasikokteile, mille töötasid välja meditsiinikeskuse Atom teadlased, tõsisemalt kasutama 2002. aastal. Esmalt olid peamised kliendid kergejõustiklased ja ujujad, kuid kui gaaside kasutamine sai Venemaa spordiministeeriumi ja olümpiakomitee heakskiidu, laienes tarvitajate ring pea kõigile spordialadele. Atom sai isegi Venemaa olümpiakomitee aumärgi uute taastusprotseduuride ja töövõimet tõstvate vahendite väljatöötamise ning sportlaste ettevalmistamise eest Ateena olümpiamängudeks.
Tegelikult ei kõnelenud Iljukov omadele siiski täit tõtt. Briti teadlaste uuringud kinnitasid, et ksenoon aktiviseerib proteiini Hif-1 alfa, mis omakorda suurendab organismis EPO-hormooni hulka.
WADA koodeksi järgi on keelatud erütropoeesi stimuleerivad ained, näiteks hüpoksiast indutseeritud faktori (Hif) stabilisaatorid.
On, kuis on, Iljukovi arvates peab nüüd, kui teema esile tõusis, WADA otsustama, kas gaasikokteil lisada keelatud vahendite sekka. «Näiteks kreatiin parandab teatud aladel sooritusvõimet, kuid WADA lubab seda kasutada. Tuleb välja uurida, kas inertgaaside sissehingamine kahjustab tervist või mitte. Kui mitte, siis miks gaase keelata?»