Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Hea koostöö jätk tõi viimase peal paadi

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Eesti paarisaerulise neljapaadi liikmed uue sõiduvahendiga veel. | FOTO: Erakogu

Eesti paarisaerulise neljapaadi liikmed said kätte uue sõiduvahendi, millega on Horvaatias juba ka esimesed trennid tehtud.

Mullu kokku istunud Eesti paaris­aeruline neljapaat koosseisus Kaur Kuslap, Allar Raja, Sten-Erik Anderson ja Kaspar Taimsoo annab uue hooaja eel vormile lihvi Horvaatias, kus on saadud testida ka hiljuti kätte saadud tuli­uut sõiduvahendit. Kui palju aga uus paat maksab, kaua vastu peab ja milliseid imevidinaid selle küljest leida võib?

Neljapaadi liikmed lõpetavad selle nädalaga esimese kolmenädalase treeninglaagri Horvaatias, millele järgneb nädal kodumaal. Seejärel võetakse taas kolmeks nädalaks ette juba tuttav tee. Kui praegu harjutatakse rohkem väiksemate paatide peal, siis viis trenni on tehtud ka neljapaadiga. Tulevases laagris see osakaal aga juba suureneb.

«Seni tundub paat väga hea. Kiiruse trenne pole veel teinud, aga oleme teinud treeningute käigus mõned kiirendused, paat reageerib hästi ja tundub kindel,» hindab paatkonna eessõudja Taimsoo.

Peagi on oodata teist paati

Esmalt siis hinnast – üks neljapaat maksab uuest peast suurusjärgus 24 000 eurot. «Me ei ole pidanud neid paate üldiselt ära ostma. Ühe kahese, mis meile sobis, lõpuks siiski ostsime. Paadid lähevad tagasi tehasesse ja müüakse maha. Võimalusel ja vajadusel ostame need tulevikus ise ära,» kirjeldas Taimsoo tavapärast omandisuhet. «Meie boonus on see, et oleme saanud ka uue neljapaadi Filippi tehase poolt. Kui Allariga kahest sõitsime, saime ka igal aastal uue paadi. Õnneks paaditootjaga sama hea koostöö jätkub.»

Kas praegu kätte saadud värske sõiduvahend liugleb ka 2016. aastal Rio de Janeiro olümpiaveel, näitab aeg. Tuleb meeles pidada, et ühe paadi eluiga ei ole just üleliia pikk. «Üle aasta paati vahetada oleks ideaalne. Kuna olümpiamängud toimuvad Rios ja sinna tuleb paat kindlasti neli kuud varem ära saata, siis millalgi oleme sunnitud hankima ka teise paadi,» rääkis eessõudja. «Arvan, et järgmise aasta lõpuks on meil teine käes ja siis otsustame, kumma saadame Riosse ja millisega jääme suveks koju treenima.»

Ajapikku saab sobiva sõiduvahendiga teha juba varasemast pikemaid plaane. «Areng on selles suunas, et paadi ehituse tehnoloogia muutub. Need on jäigemad ja välispind tugevam. Kõik see aitab kaasa paadi eluea pikendamisele,» avaldas Taimsoo. «Kaalu ega ka pikkuse poolest paadid väga ei erine. Need on määratud ehk paika on pandud pikkuste vahemik (keskmine meeste neljapaadi pikkus 12,8 m) ja minimaalne kaal (52 kg).»

Lisaks on paatide juures elemente, mida tuleb eriti hoolikalt jälgida, et leida just sportlastele sobivaim lahendus. «Teine suur tegur paatide juures on kronsteinid, mille külge aerud paadi küljel kinnituvad. Meil on need selja tagant karbon-«tiib»,» kirjeldas Taimsoo.

«Kasutatakse veel mitmeid teisi, aga meie oma peaks olema kõige jäigem ja ökonoomsem. Tähtis on, et midagi ei vetruks ja kuskilt midagi järele ei annaks ehk kogu aeru taga olev jõud läheks tõmbesse ja seeläbi paadile kiiruse lisamiseks. Kui midagi kuskil vetrub ja on «pehme», siis on umbes samasugune seis, nagu sõidaks rattaga mäest üles nii, et amort on «lahti» ja pool jõudu läheb amorti kaduma,» lausus Taimsoo.

Tehnoloogiline uuendus

Tänapäeval ollakse harjunud, et erinevat tehnoloogiat tuleb sisse ustest ja akendest, ning sellest ei pääse mööda ka sõudjate igapäevased töö- ja võistlusvahendid.

«Selline vaikne tehnoloogia sissetung on ikka,» avaldas Taimsoo ja tõi seejärel ka ühe konkreetse näite tänapäeva ja endiste aegade vahel: «Tempomeetrid kasutavad nüüd ekselomeetreid (need samad, mis nutitelefonides ekraani pööravad) kiiruse näitamiseks. Vanasti olid need magnetiga – üks magnet oli paadi põhjas ja teine pingi küljes. Kui need teineteisest üle liikusid, siis selle kordumise ajaga mõõdetigi tempot,» kirjeldas Taimsoo uut tehnoloogiat.

Suuri muudatusi paatide juures oodata aga ei ole, kuna selles valdkonnas on eksperimenteerimise periood jäänud minevikku ja praegu tuleb täita ette nähtud nõudeid. «Ega midagi revolutsioonilist olegi ja see on niimoodi ka FISA (Rahvusvaheline Sõudeliidu) poolt määratud. Kunagi hakati kasutama eriti kergeid alumiiniumist paate liikuvate kronsteinidega, mitte pingiga. Need keelati ära ja siis pandigi paika praegused reeglid.»

Kuslapi ja Andersoni esimene talv koos ässadega

Eesti paaris­aeruline neljapaat istus praeguses koosseisus kokku eelmisel aastal. Seega on tänavune talv esimene, kus tehakse hooajaks ühine ettevalmistus. Kui paatkonna kogenumate liikmete Allar Raja ja Kaspar Taimsoo jaoks on kõik juba tuttav, siis kui palju erineb tänavune talv Kaur Kuslapi ja Sten-Erik Andersoni jaoks varasemast?

«Jälgime väga täpselt, mida teeme, paneme kõik kirja ja teeme vajalikud analüüsid. Võrreldes varasemate aastatega on see põhiline erinevus. Sügisel sai natuke üle treenitud, kuid nüüdseks on asjad korras ja vajalikud teadmised sellise asja vältimiseks olemas,» rääkis Kuslap. «Kui vaadata terve aasta treeningmahtu, siis see on tõusnud. Kui varem treeningmaht tõusis laagrisse minnes märgatavalt, siis nüüd on tõus väiksem, kuna aastaringne töö on tõhusam ja läbimõeldum. Alles hiljuti istusimegi esimest korda pärast Lõuna-Korea MMi neljapaati. Tuli üllatavalt hästi välja.»

«Trennid kulgevad hästi ning vahepeal saame vajalikke näpunäiteid. Praegu oleme esimeses veelaagris ning koormused vaikselt tõusevad. Paar korda oleme neljasega veel käinud ja õnnestus paat kohe liikuma saada,» lisas Anderson.

Sõudjate tänavuse esimese suurvõistluseni on praegu aega veel veidi üle kahe kuu. Belgradis peetav EM algab 30. mail ning punkt pannakse võistlustele 1. juunil.

Tagasi üles