Sergei Iljukov alustas juba Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas õppides tööd dopingutestijana ning jätkab võitlemist spordi puhtuse eest tänaseni. Vahepealsel ajal aitas ta Venemaa jäähokiliigas KHL üles ehitada antidopingusüsteemi – «KHL sõlmis profiliigadest esimesena lepingu WADAga, mida NHL ja NBA pole siiani teinud.» – ning praegu kuulub rühma, mis loob Soomes nii-öelda intelligentset testimissüsteemi. Eesti, muide, võtab selle süsteemi kasutusele esimeste seas.
«Kui enne 2001. aasta terroriakti New Yorgis olnuks USA jõustruktuuridel teavet teatud vanuses ja haridustasemega araablastest, kellel on ühendus Al-Qaedaga ning kes õppisid lennukipiloodiks ja soetasid samas teatud aineid, siis nende teabekildude ühendamisel saanuks välja arvutada, et võib toimuda rünnak.
Meie üritame luua metoodikat, kuidas ennustada dopingu kasutamist spordis. Töötame välja parameetreid: tuleb jälgida sportlaste tulemusi, arengut, testimisi, bioloogilise passi näite, arvestada, kes on treener ning milliseid keelatud aineid võidakse kasutada. Kõiki andmeid kokku pannes selgub, keda võiks testida ja millal. Nii saab testimise teha intelligentseks ehk tõhusamaks ning hoida kokku raha ja aega.»
Iljukov toob eeskujuks Rahvusvahelise Jalgrattaliidu (UCI) dopinguvõitluse ning sama tõhusalt ja jõuliselt peaksid käituma teisedki. «UCI oli esimesi, kes võttis kasutusele bioloogilise passi, ning statistikast on kenasti näha, kuidas sportlaste verenäidud hakkasid hoobilt langema. Rattaproffe on maailmas 800 ja neilt võetakse aastas 9000 dopinguproovi – see toob tulemuse.»
Samas saab rattamaailmaski kasutada tarka testimist, selgitab Iljukov: «Matemaatiliselt võib välja arvutada, mis mahub füsioloogia piiridesse, mis mitte: võtta lõigu pikkus, ratturi kiirus ning leida, palju peab olema ratturi hapnikutarbimine, ning võrrelda seda tema eelnevate tulemustega. Ratturi füsioloogilised piirid saab ajapikku paika ning kui ta neid mingil hetkel ületab, on põhjust testimiseks.»