Suusakoondises kuus meest, ei naisi, ei peatreenerit

Murdmaasuusatamisel on rasked ajad. Helged päevad, mil võis moodustada A- ja B-koondise, lisaks naiskonna ning toetada ka kesiste tulemustega sportlasi, on ajalugu. Tuleval hooajal on koondislasi kuus – neli distantsisõitjat ja kaks sprinterit –, nende seas pole ühtki naist.

Eilne suusaliidu murdmaakomitee koosistumine Tartus kestis ligi viis tundi. Esmalt kuulati treenerite ettekandeid lõppenud hooajast, kuid ühtset hinnet talvele ei pandud. «Iga treener tõi välja plussid ja miinused, mis võeti teadmiseks,» kommenteeris spordidirektor Raul Olle.

Koondiste moodustamine palju aega ei võtnud, sest nagu suusaliidu peasekretär Jaak Mae selgitas, oli seisukoht selge: kes normid täitnud, see sees, kes mitte, see väljas. «Otsustasime seekord erandeid vältida,» tõdes Mae. «Eelarve on pingeline, EOK toetus vähenes mullusega võrreldes 60 protsenti ja ega sponsoridki meie juurde avatud rahakotiga tõtta. Järgmised poolteist kuud tuleb teha pingelist tööd, pidada läbirääkimisi seniste toetajatega ja otsida uusi ning alles siis võime öelda, millised tingimused saame suusatajatele tagada.»

Reglemendi järgi pääsesid koondisse need, kes tänavu MK-punkte said ehk distantsisõitjad Aivar Rehemaa, Karel Tammjärv, Algo Kärp ja Raido Ränkel ning sprinterid Peeter Kümmel ja Siim Sellis.

«Neile kuuele tagame kaks liustikulaagrit, esimese lume laagri ning osalemise MK-etappidel, kui nad sinna katsevõistluste kaudu pääsevad,» rääkis Olle. «Ülejäänud peavad ise – isiklike sponsorite ja klubide toel – hakkama saama. Olen sportlastega rääkinud: Anti Saarepuu võib suusatamisega lõpparve teha, Kaija Udras teeb, kuid Timo Simonlatser, Kein Einaste, Eeri Vahtra ja viis naist jätkavad oma jõududega ning üritavad end tulevikus koondisse murda.»

Naistega on nõnda, et Triin Ojastele, Piret Pormeistrile, Tatjana Mannimale, Laura Albale ja Heidi Rajule eraldatakse pisuke treeningtoetus, parimad saadetakse MK-etappidele – Eesti saab välja panna naiste seas ühe sprinteri ja ühe distantsisõitja – ning nelik viiakse Faluni MMile teadet sõitma, kui tase lubab.

Tavapäraselt pannakse MK-etappidele sõitjad paika Olose esimese lume võistlustel ning kui seal mittekoondislased paremaks osutuvad, saavad neistki privilegeeritud. Ehk siis suusaliit sõidutab nad võistlustele ning enne Kesk-Euroopa etappe mäestikulaagrisse.

Nüüd treeneritest. Distantsisõitjad jätkavad eelmise aasta süsteemis, kus igal on personaalne juhendaja – Rehemaal Anatoli Šmigun, ülejäänuil Mati Alaver – ning koondisel peatreenerit pole.

Sprinteritega on keerulisem, sest šveitslasele Christoph

Schmidile pole võimalik töötasu mulluses mahus maksta. «Schmid teab seda. Järgmisel nädalal teeme talle pakkumise ja siis kuuleme, kas ta on pakutuga nõus või ei ole. Loodame, et on, sest varuvariantidele me esialgu ei mõtle.»

Peeter Kümmel, Eesti esi­sprinter, leidis, et Schmid peaks kasvõi nui neljaks treenerina jätkama: «Tal on ideed ja visioon. Vägivaldne oleks arvata, et kaheksa kuuga, mis ta meid treenis, jõuab midagi olulist korda saata. Treener pole võlur ja projekt peaks jätkuma. Sain temalt palju positiivset ja olen veendunud, et suudan veel areneda. Minu sõna paraku ei maksa. Alaliidu asi on otsustada, minu asi treenida.»

Ent mis saab Veerpalust, keda sooviti tuua distantsimeeste treeneriks? Olle sõnul selgust veel ei ole: «Võimalus Veerpalu treeningtöösse lülitada pole kindlasti kadunud. Otsime võimalusi, sest me ei saa talle esialgu tagada väärilisi tingimusi.»

Lõpetuseks valis murdmaakomitee lõppenud aasta parimad suusatajad. Meestest pälvis tiitli Aivar Rehemaa, naistest Triin Ojaste.