Pekingi olümpiamängudel kettaheites 12. koha saanud Aleksander Tammert soovinuks kirja saada paremat tulemust, ent tunnistas, et ega ta lootnudki medalit saada.
Tammert tahtis rohkem kui suutis
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Soojendusel oli enesetunne isegi enam-vähem, aga kuna tahtmine head tulemust teha oli suurem, kui ringis suutsin korda saata, panin natuke üle,» tõdes 35-aastane Tammert. «Mõtlesin, et suudan enamat, kuid kindlasti mitte medalit. See 61 meetrit polnud lagi, see oli see, mis kehvalt heites välja tuli.»
Parimal katsel 61.32 heitnud Tammerti jaoks lõppkoht väga suurt rolli ei mänginud. «Mul polnud vahet, kas olen kaheksas või kaheteistkümnes,» kinnitas ta. «Heitnuks ma hooaja parima (Tammert on sel hooajal heitnud 65.71 – toim), tulnuks ehk kuuendaks, aga tänavu pole mul heited eriti hästi õnnestunud.»
Kuigi neli aastat tagasi Ateena olümpial pronksi võitnud Tammert pidanuks kolme heite järel staadionilt lahkuma, jäi ta ukselävele Kanteri võistlust jälgima. «Oma silmaga vaadata on parem kui teleekraanilt, ja kuna oli võimalus näha vahetult ketta lendu ja tribüünidel valitsevaid emotsioone, otsustasin seda kasutada,» sõnas Tammert.
«Võistlus näitas, et olukord oli suhteliselt närviline, üksikud suutsid enda kohta hästi heita,» jätkas Tammert, kelle sõnul õnnestus finaal täielikult vaid hõbeda võtnud poolakal Piotr Malachowskil. «Gerd tegi tavalise võistluse – kolm üsna alla piiri katset ja siis ühe normaalse heite, õnneks sellest piisas. Tegi oma tulemuse ära.»
Oma hea sõbra, kahekordse olümpiavõitja Virgilijus Alekna esitust kommenteerides tõdes Tammert, et Pekingis pronksiga leppima pidanud leedukat ükski vigastus segada poleks tohtinud. «Midagi tal otseselt viga küll polnud, nägime kaks päeva tagasi trennis ja siis ta oli küll normis,» lausus kettaheitja. «Ma ei rääkinud temaga enesetundest, seega ma ei oska öelda, mille taha tulemus jäi.»
«Reaalselt olid täna kaks meest olümpiavõiduks võimelised, paraku üks neist ei suutnud isegi oma kogemuse pagasil kulda ära võtta, teine aga tegi oma ära, õnn oli sedapuhku eestlaste tänaval,» lisas Tammert. «Alekna tahtis kindlasti möödunud aasta ebaõnnestumist korvata (maailmameistrivõistlustel Osakas jäi Alekna sootuks medalita – toim), Leedu lootis ainult kulda. Võib-olla oli see talle endale ka üllatus, et ketas ei lennanud. Ilmselt oli kohustusekoorem niivõrd suur.»
Oma neljandatel olümpiamängudel osalenud Tammert tuleviku suhtes veksleid välja käia ei tahtnud. «Vara on veel sellest rääkida, eks aeg näitab,» ütles ta vaid.
«Järgmisel aastal saab Eesti MMile neli meest saata. Kui normi täita suudan, siis sinna sõidan ikka.»