Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mario Götze tähistamas MM-tiitli võitmist.Foto: SCANPIX
ESMASPÄEV, 14. JUULI
Madis Kalvet: MM-finaali kangelane Mario Götze saab nüüd ka Dortmundi fännide käest andeks?
2010. aastal krooniti jalgpalli maailmameistriks Hispaania, kes alistas Andres Iniesta lisaajal löödud väravast 1:0 Hollandi. Sellele järgnenud klubihooajal sai FC Barcelona mängumees MM-tiitli toonud värava löömise eest tunnustava aplausi osaliseks ka teistel Hispaania klubistaadionitel. Seejärel on räägitud, et Iniesta sümpatiseerib isegi Barcelona igipõlise rivaali Madridi Reali fännidele.
Eelmise aasta aprillis jõudis avalikkuse ette uudis, et seni Dortmundi Borussia hingekirja kuulunud ründav poolkaitsja Mario Götze vahetab meeskonda ja hakkab kandma Müncheni Bayerni särki. Loomulikult olid Dortmundi poolehoidjad seejärel marus ning vihahoos põletati noormehe mängusärke.
Tuleval klubihooajal sõidavad Götze ja Bayern Bundesliga raames koos Dortmundi 4. aprillil ja siis saab näha, kas MM-finaalis Saksamaa kasuks otsustava värava löönud mees teenis sellega Dortmundi fännide silmis mõningast lunastust ja teda ootab samuti tunnustav aplaus või on Götze tegu ikkagi midagi säärast, mida ei ole Borussia fännide meelest võimalik kuidagi heastada?
PÜHAPÄEV, 13. JUULI
Madis Kalvet: MMi suurima võidu teenis hoopis Põhja-Korea, mitte Saksamaa?
Enne tänast jalgpalli MM-finaali on internetis levimas video, kust võib teada saada, et finaali on jõunud ka Põhja-Korea meeskond, kes reaalsuses tänavustele maailmameistrivõistlustele ei kvalifitseerunud. Youtube’is ringlevas videos võib näha, kuidas Põhja-Korea uudistekanal teatab oma vaatajatele, et nende vapper koondis koondis on jõudnud MM-finaali.
Põhja-Korea jalgpallurid (valges) üritavad eelmisel MMil takistada Cristiano Ronaldo tegutsemist.Foto: SCANPIX
Vastavalt uudisele kohtub Põhja-Korea finaalis Portugali koondise ja nende superstaari Cristiano Ronaldoga. Seejuures on Põhja-Korea teinud MMil seni tõelist hävitustööd, kui Jaapan alistati teadete kohaselt koguni 7:0. Teadupärast on tänavuse finaalturniiri suurimaks võiduks 7:1, kui Saksamaa alistas poolfinaalis selle skooriga Brasiilia. Teiste seas on vastavalt videolõigule oma keretäie saanud ka USA, kellest käis Põhja-Korea jaks üle 4:0. Samuti MMile mitte jõudnud hiinlased seljatati aga 2:0.
Põhja-Korea on seni mänginud kahel MMil, kui pallitud on nii 1966. ja 2010. aasta suurturniiridel. Eelmisel korral kaotati alagrupis kõik kolm kohtumist. Näiteks Brasiilia vastu tehti üsna südi partii ja kaotati vaid 1:2 ning Põhja-Korea ainsat väravat nägid väikese viivitusega ka sealsed elanikud.
Praeguseks on selgunud, et tegemist on siiski pilavideoga ja sellist uudistelõiku televisioonis ei näidatud, kuid arvestades asjaolusid, siis ei ole midagi imestada, et inimesed on läinud nalja õnge ja Youtube’is on klippi vaadatud juba ligi kaks miljonit korda. Teavad ju kõik spordisõbrad legendaarset lugu, kuidas Põhja-Korea endine juht Kim Jong-il lõi golfiga esmatutvust tehes koguni 11 hole in one’i.
Madis Kalvet: Premier League jäi MMil taas pika ninaga
Rahvusvaheline Jalgpalli Liit FIFA avaldas eile kümne mängija nimed, kelle seast valitakse tänavuse MMi parim mängija. Juba teist MMi järjest ei mahtunud kümne väljavalitu sekka ühtegi Premier League mängijat. Kui Inglismaa kõrgliigat peetakse enamasti kõige tugevamaks ja ühtlasemaks liigaks, siis Premeir League’s pallivad mehed ei ole kahel viimasel MMil finaalturniiri säravamate mängijate sekka mahtunud.
MMi parima mängija auhinnale on veel kümme kandidaati ning kõige rohkem on nende seas Bundesligas pallivaid mehi. Väljavalitute seas on nii Toni Kroos (vasakul), Philipp Lahm kui ka Thomas Müller.Foto: SCANPIX
Tänavu kandideerivad MMi parimaks mängijaks viis meest Bundesligast (Thomas Müller - Bayern, Mats Hummels - Dortmund, Toni Kroos - Bayern, Philipp Lahm - Bayern, Arjen Robben - Bayern), neli pallurit Hispaania kõrgliigast (Lionel Messi - Barcelona, Javier Mascherano - Barcelona, Angel Di Maria – Madridi Real, Neymar - Barcelona) ning üks Prantsusmaal mängiv mees (James Rodriguez - Monaco).
Neli aastat tagasi olid kümne parema seas viis meest Hispaania kõrgliigast (Andres Iniesta - Barcelona, Xavi - Barcelona, David Villa - Barcelona, Lionel Messi – Barcelona, Diego Forlan - Atletico), kolm Saksamaalt (Arjen Robben – Bayern, Mesut Özil – Werder, Bastian Schweinsteiger - Bayern) ning üks Itaaliast (Wesley Sneijder - Inter) ja Prantsusmaalt (Asamoah Gyan - Rennes).
2006. aasta MMil jõudis kümne parema mängija sekka toonane Londoni Arsenali ründaja Thierry Henry. Lisaks oli MMi eel laenulepingu alusel pool hooaega Londoni Chelseas pallinud portugallane Maniche, kelle mängijaõigused kuulusid muidu Moskva Dinamole. MMi ajaks oli Chelseaga juba lepingu sõlminud ka Michael Ballack, kes lahkus Müncheni Bayernist vabaagendina.
Lisaks jõudis toona kümne parema sekka viis meest Itaalia kõrgliigast (Fabio Cannavaro – Juventus, Andrea Pirlo – AC Milan, Gianluca Zambrotta – Juventus, Gianluigi Buffon – Juventus, Patrick Vieira - Juventus), üks Hispaaniast (Zinedine Zidane – Madridi Real) ja üks Saksamaalt (Miroslav Klose – Bremeni Werder).
REEDE, 11: JUULI
Madis Kalvet: MMi kõige mõttetuma mängu ootuses
Brasiilias toimuval jalgpalli MM-finaalturniiril on jäänud pidada veel kaks kohtumist. Kui pühapäevast Saksamaa ja Argentina vahelist finaali ootab terve maailm, siis laupäevase pronksimänguga on hoopis teine lugu.
Hollandi koondise juhendaja Louis van Gaal on üks nendest paljudest, kes leiab, et kolmanda koha peale ei ole mõtet mängida.Foto: SCANPIX
Kui näiteks Euroopa meistrivõistlustel mängiti viimati kolmanda koha peale 1980. aastal, siis Rahvusvaheline Jalgpalli Liit FIFA on jätkanud oma senist joont ja meeskondadel tuleb heidelda ka pronksmedalite nimel. Tänavu lähevad pronksimängus vastamisi Brasiilia ning Holland.
Nimetatud kohtumise pidamine on aga saanud pidevalt palju kriitikat ja seda on tituleeritud enamasti MMi kõige mõttetumaks kohtumiseks. Viimati teatas ka Hollandi koondise juhendaja Louis van Gaal, et tegemist on arusaamatu traditsiooniga ja tema on juba kümme aastat rääkinud, et pronksimängust tuleks loobuda. Loomulikult ei ole van Gaal sellistes mõtetes üksi.
«Pärast poolfinaalis kaotamist tahetakse minna koju ja nutta või tahetakse minna koos oma perega puhkama. Keegi ei taha sellises seisus jalgpalli mängida,» andis Londoni Chelsea juhendaja Jose Mourinho Eurospordile teada laupäevase matši mõttetusest. «Sellisele turniirile minnakse võitma. Keegi ei lähe sinna kolmanda või neljanda koha pärast võitlema.»
Brasiilia on nüüd MMide ajaloos viiendaks võõrustajaks, kes peab kodupubliku silme all hakkama heitlema kolmanda koha peale. Seni on sellistel puhkudel kolmel korral neljast saatnud edu võõrustajaid. 1962. aasta MMi korraldanud Tšiili alistas heitluses kolmanda koha peale 1:0 Jugoslaavia.
1990. aastal MMi võõrustanud Itaalia alistas pronksimängus 2:1 Inglismaa. Viimati pidi MMil korraldaja kolmanda koha nimel võitlema 2006. aastal, kui kodus mänginud Saksamaa alistas 3:1 Portugali.
Ainsa korraldajana on kolmanda koha kohtumises kaotuse vastu võtma pidanud Lõuna-Korea, kes jäi 2002. aastal 2:3 alla Türgile.
NELJAPÄEV, 10. JUULI
Madis Kalvet: seekord päästsid Argentina «jumala käed»
Viimati 1986. aastal jalgpalli maailmameistriks kroonitud Argentina jahib Brasiilias oma ajaloo kolmandat MM-tiitlit, kui pühapäevases finaalis minnakse vastamisi Saksamaaga. 1986. aasta tiitli puhul meenutatakse siiani nende legendaarse mängumehe Diego Maradona «jumala käega» löödud väravat veerandfinaalis Inglismaa vastu. Nüüd teatavad argentiinlased, et seekord aitasid neid finaali «jumala käed».
Sergio Romero «jumala käed» viisid Argentina koondise finaali.Foto: SCANPIX
Kui tänavu loodab Argentina eelkõige oma suurimale staarile Lionel Messile, siis poolfinaalis Hollandiga kerkis nende sangariks väravavaht Sergio Romero, kes tõrjus penaltiseerias kaks hollandlaste penaltit. Nii teataski Argentina ajaleht Rio Negro, et seekord aitasid neid finaali Romero «jumala käed».
«Argentina unustas selle kohtumisega 2001. aasta kriisi, devalveerimise, korruptsiooni ja ka ebaõnnestumused 1994., 1998, 2002., 2006. ja 2010. aasta MMidel,» lisas ajaleht Diario Hoy. «Inimesed võisid taas tänavatel rõõmustada, kuna 24 aasta pikkuse pausi järel viisid Messi, Sabella ja Romero taas Argentina maailma kahe parema jalgpalliriigi sekka.»
Viimati mängiski Argentina MM-finaalis 1990. aastal, kui esikohamängus jäädi alla just Saksamaale. 1986. aastal alistas Argentina mäletatavasti Maradona juhtimisel aga ise sakslased.
KOLMAPÄEV, 9. JUULI
Madis Kalvet: Klose ajalooline värav ilma ajaloolise tähistuseta
Saksamaa jalgpallikoondise läbi aegade suurim väravakütt Miroslav Klose tõusis eilse poolfinaaliga MMide kõigi aegade suurimaks väravakütiks, kui ta sahistas Brasiilia koondise väravavõrku. Nelja finaalturniiriga on Klose kontol nüüd 16 väravat.
Miroslav Klose 16 MM-väravat.Foto: SCANPIX
Kui 36-aastase Klose firmamärgiks on aastaid olnud värava järel sooritatav salto, siis eilse ajaloolise tabamuse puhul jäi see nägemata. Mäletatavasti sai ta napilt saltoga hakkama, kui ta lõi käimasoleva MMi alagrupimängus palli Ghana võrku. Toona jõudis ta selle väravaga Ronaldoga ühele pulgale.
«Sain väravat lüües kerge löögi vastu jalga ja seetõttu ei olnud ma võimeline saltot tegema,» põhjendas Klose ZDFi vahendusel, miks ta sel korral värava puhul end põlvede peal libistas ja salto tegemata jäi.
Klose on oma 16 väravat löönud nüüd nelja turniiriga. 2002. aasta MMil lõi Klose kõik oma viis väravat peaga ja selles arvestuses on endiselt tegemist rekordiga. 2006. aasta kodusel MMil tõusis ta viie tabamusega väravakuningaks ja neli aastat tagasi jõudis veel nelja väravani. Tänavu on tal kirjas kaks väravat. Seejuures ei olnud ta varasemalt MMi otsustavas faasis ehk poolfinaalis või finaalis väravat löönud.
Tegevmängijatest on Klose lähimaks ohustajaks 24-aastane tiimikaaslane Thomas Müller, kellel on praeguseks kirjas juba 10 MM-väravat.
MMi väravaküttide kõigi aegade edetabel:
1. Miroslav Klose (Saksamaa) – 16 väravat (2002, 2006, 2010, 2014)
2. Ronaldo (Brasiilia) – 15 väravat (1998, 2002, 2006)
3. Gerd Müller (Saksamaa) – 14 väravat (1970, 1974)
4. Just Fontaine (Prantsusmaa) – 13 väravat (1958)
5. Pele (Brasiilia) – 12 väravat (1958, 1962, 1966, 1970)
6. Sandor Kocsis (Ungari) – 11 väravat (1954)
6. Jürgen Klinsmann (Saksamaa) – 11 väravat (1990, 1994, 1998)
8. Helmut Rahn (Saksamaa) – 10 väravat (1954, 1958)
8. Gabriel Batistuta (Argentina) – 10 väravat (1994, 1998, 2002)
8. Gary Lineker (Inglismaa) – 10 väravat (1986, 1990)
8. Teofilo Cubillas (Peruu) – 10 väravat (1970, 1978, 1982)
8. Grzegorz Lato (Poola) – 10 väravat (1974, 1978, 1982)
8. Thomas Müller – 10 väravat (2010, 2014)
KOLMAPÄEV, 9. JUULI
Madis Kalvet: Brasiilia teine rahvuslik katastroof
«Igal riigil on oma rahvuslik katastroof, mis sarnaneb Hiroshimale. Meie katastroof, meie Hiroshima on Uruguay käest saadud kaotus 1950. aasta MMil,» on öelnud Brasiilia näitekirjanik Nelson Rodrigues.
Brasiilia koondise peatreener Luiz Felipe Scolari on kaasmaalaste silmis kindlasti nüüd üks suuremaid patuoinaid.Foto: SCANPIX
Tänavu teistkordselt jalgpalli MM-finaalturniiri võõrustanud Brasiilia koondise puhul on viiest MM-tiitlist tihtilugu enam räägitud 1950. aasta finaalturniirist, kui koduväljakul jäädi esikohamängus 1:2 alla Uruguay’le ja leppida tuli hõbedaste medalitega.
Seejärel on Brasiilia võitnud viis MM-tiitlit (1958., 1962., 1970., 1994., 2002.), kuid toonast valu ei ole siiani unustatud. Kui 2014. aastaks saadi finaalturniiri korraldamise õigus, siis loodeti loomulikult toonane häbi maha pesta. Nüüdsel kodusel turniiril jõuti küll läbi raskuste poolfinaali, kuid seal tuli neile vastu oma neljandat MM-tiitlit jahtiv Saksamaa, kes võttis uskumatuna tunduva 7:1 võidu. Vaatamata viiele MM-tiitlile on Brasiilia ka selle turniiri järel endiselt Hispaania kõrval teiseks koondiseks, kes ei ole suutnud koduväljakul maailmameistriks tulla.
1950. aasta finaalturniiri järel asusid brasiillased loomulikult otsima süüdlaseid ja otsijad vähemalt enda jaoks need ka leidsid. «Brasiilia asus otsima kaotuse põhjuseid. Kuigi ametlikult Brasiilias rassismi eitati, tembeldati süüdlasteks just tumedanahalised Bigode, Juvenal ja väravavaht Barbosa,» kirjutab Andres Must raamatus «Kuldne karikas. Jalgpalli MM läbi aegade». «Barbosa on öelnud, et tema elu kõige kurvem hetk saabus kaks aastakümmet pärast finaalmängu, mil ta poes olles nägi, kuidas üks ema näpuga talle osutades oma pojale seletas, et see on mees, kes kogu Brasiilia nutma pani.»
Häbistav taak saatis teda terve elu ning nii keelas Brasiilia jalgpalliliidu president Ricardo Teixeira 1993. aastal Barbosal televisioonis koondisemängu kommenteerimise ja ühel juhul ei lubatud teda rahvusesinduse treeninglaagrisse, kuna teda peeti halva õnne toojaks.
«Brasiilia kohtusüsteemis on maksimumkaristus 30 aastat, kuid mina olen pidanud maksma juba 50 aastat, ja seda asja eest, milles mina ei olegi ju süüdi,» sõnas Barbosa 2000. aastal vahetult enne surma.
Tõenäoliselt hakatakse süüdlaseid otsima ka tänavuse turniiri järel. Poolfinaalis saadud häbistava ja piinliku kaotuse järel saab kindlasti oma osa peatreener Luiz Felipe Scolari, kelle juhendatud meeskond lagunes ikkagi täielikult. Kas süüdistama hakatakse hoopis veerandfinaalis rumala kollase kaardi teeninud kaptenit Thiago Silvat, nende tähtmängija Neymari turniirilt kõrvaldanud kolumbialast Juan Zunigat või hoopis kedagi neljandat? Seda kõike näitab juba aeg.
TEISIPÄEV, 8. JUULI
Madis Kalvet: läbi aegade edukaimate MM-koondiste duell pakub uskumatut statistikat
Tänavuse jalgpalli MM-finaalturniiri esimese finalisti selgitavad täna õhtul maailmameistrivõistluste läbi aegade kaks kõige edukamat koondist ehk võõrustaja Brasiilia ning Saksamaa. Mõlema koondise nimel on mitmeid finaalturniiride rekordeid ning tänavusel turniiril jõudsid mõlemad meeskonnad oma ajaloo sajanda MMi kohtumiseni. Selle juures on aga üllatav, et MMidel on Brasiilia ja Saksamaa seni kohtunud vaid ühe korra.
Brasiilia ja Saksamaa on seni MMidel kohtunud vaid ühe korra, kui 2002. aasta finaalis alistas Brasiilia kange konkurendi tänu Ronaldo väravatele 2:0.Foto: SCANPIX
Praeguseks on Saksamaa finaalturniiridel pidanud 104 kohtumist, mis tähistab ka rekordit. Selles tabelis hoiab Brasiilia 102 matšiga teist kohta. Kolmandal positsioonil on vastavas arvestuses Itaalia 83 mänguga.
Tänavune finaalturniir on läbi aegade kahekümnes ja Saksamaa koondise jaoks on 13. kord (taaskord MMide rekord), kui nad on jõudnud nelja parema sekka. Brasiilia on koos tänavuse MMiga vähemalt poolfinaali jõudnud 11 korda. Seda tähelepanuväärsem ongi fakt, et finaalturniiridel kohtuvad kaks suurt jalgpallimaad täna alles teist korda. Senine ainus kohtumine pärineb 2002. aastast, kui Brasiilia alistas tänu Ronaldo väravatele MM-finaalis Saksamaa 2:0.
Finaali on mõlemad meeskonnad seni jõudnud seitse korda (jällegi MMide rekord). Viimati mängisidki mõlemad koondised finaalis 2002. aastal, seega tõuseb tänase õhtuga üks nendest rekordi ainuomanikuks. MM-tiitleid on Brasiilial viis (rekord) ning Saksamaal kolm. Nende kahe kange vahele mahub selles arvestuses Itaalia. MM-medaleid on Saksamaal praeguseks 11 (MMide rekord) ja Brasiilial 9 (vastavas arvestuses teine koht). Tänase kohtumise võitjal on seega ka järjekordne medal jälle taskus.
ESMASPÄEV, 7. JUULI
Madis Kalvet: MM lööb üleminekuturu kihama
Jalgpalli suurturniirid annavad mängijatele suurepärase võimaluse oma turuhinda tõsta. Kui mitmed mehed võivad koduklubides eduka turniiri järel teenida endale ka palgatõusu, siis paljude jaoks on see võimalus leida endale sügiseks uus ja nimekam tööandja.
Tšiili koondise staarid Alexis Sanchez (vasakul) ja Arturo Vidal on üleminekuturul kõrges hinnas.Foto: SCANPIX
Tänavune turniir pole loomulikult mingi erand ning erinevad kuulujutud MMi staaride kohta koguvad muudkui hoogu juurde. Praeguseks on jäänud konkurentsi veel neli meeskonda ning seega saavad ülejäänud tiimide mängumehed oma sihte seada juba klubihooaja suunas.
Kui näiteks Inglismaa koondis on juba finaalturniirilt ammu kodus, siis on ka mitmed nende mängumehed juba suure raha eest endale uue tööandja leidnud. Nii lahkusid mullu Premier League’s eduka hooaja teinud Southamptoni ridadest Luke Shaw 37 miljoni euro eest Manchester Unitedisse. Adam Lallana siirdus aga ligi 30 miljoni euro eest Southamptonist Liverpooli. Kui mõlema mehe puhul on küsitud, kas nad on ikka sellist raha väärt, siis nende hinda kergitas kindlasti fakt, et nad on inglased ja Premier Leagues on nad seetõttu eriti kõrges hinnas. Lisaks ei teinud paha ka MM-koondisesse kuulumine.
Praeguseks on kõige kuumemaks üleminekusaagaks Luis Suareze võimalik üleminek Liverpoolist FC Barcelonasse. Muidugi oleks tegemist igal juhul kõlava klubivahetusega, kuid Suareze esitused MMil (peaaegu perfektne sooritus Inglismaa vastu ja seejärel Giorgio Chiellini hammustamine) on mehe tõstnud veelgi suuremasse rambivalgusesse. Vaatamata neljakuulisele mängukeelule ollakse tema eest ajalehe Sport teatel väidetavalt valmis maksma 79 miljonit eurot. Samas teatas täna Mundo Deportivo, et Suareze lepingus on välisklubide jaoks väljaostuklausliks 94,5 miljonit eurot.
Loomulikult ei saa tänavuse finaalturniiri järel enam üle ega ümber Kolumbia koondise 22-aastasest staaris James Rodriguezist. Eelmisel suvel 45 miljoni euro eest AS Monacosse siirdunud mehe vastu on erinevate allikate sõnul juba elavat huvi tundnud Madridi Real. Eduka MMi järel on tema hinnaks väidetavalt juba ligi 100 miljonit eurot. Kolumbia koondise teiseks suureks nimeks on suvega tõusnud ründav äärepoolkaitsja Juan Cuadrado, kelle vastu on kuulduste kohaselt huvi tundud FC Barcelona ja Londoni Arsenal. 26-aastane Fiorentina mängumees on juba tunnistanud ajalehele Sport, et ta soovib esindada vaid Barcelonat. Tema hinnaks on Hispaaniast tulnud teadete kohaselt 35 miljonit eurot.
Kui Rodriguezi ja Suareze üleminekud tõuseksid läbi aegade edetabelis loomulikult suurimate sekka, siis sarnaste rahasummade puhul on sel suvel läbi käinud veel ka Prantsusmaa koondise poolkaitsja Paul Pogba nimi. Torino Juventuse 21-aastase poolkaitsja puhul on spekuleeritud ka kuni 60-80 miljoni euro suuruste üleminekusummadega. Viimaste Inglismaalt tulnud uudiste kohaselt sooviks Juventus suvel meeskonda täiendada ja seega oleksid nad valmis Pogba rahaks tegema, et tiimi paar uut meest tuua. Huvilisteks oleksid siinkohal PSG, Manchester City ja varasemalt on mitmel puhul läbi käinud ka Londoni Chelsea ja Madridi Reali nimed.
Üleminekuturul on MMi järel hinnas ka küllaltki soliidse turniiri teinudTšiili koondise staarid. Kui väravavaht Claudio Bravo siirdus juba FC Barcelonasse, siis seni Barcelona ridadesse kuulunud Alexis Sanchezt seostatakse Briti meedia teatel Londoni Arsenali, Liverpooli ja Juventusega. Tema eest tuleks maksta koguni kuni 40 miljonit eurot. The Telegraphi andmetel on kõige suuremaid edusamme selles vallas teinud Arsenal, kes olevatki valmis tšiillase eest maksma 40 miljonit eurot. Kõrges hinnas on ka Juventuses palliv Tšiili koondise poolkaitsja Arturo Vidal, kelle eest küsitakse kuni 45 miljonit eurot. Suur huviline olevat tema puhul Manchester United. Seejuures oleks ManU väidetavalt vahetuskaubana valmis tehingusse kaasama ka Nani.
Lisaks olevat Manchester Unitedi poole teel MMil suurepärase turniiri teinud, kuid viimati vigastuse küüsi langenud Argentina staar Angel Di Maria. AS kirjutab, et ManU on valmis tema eest maksma koguni 60 miljonit eurot ja seejuures olevat huvi väga tõsine. Lisaks hoidvat Di Marial silma peal veel PSG. Real ongi valmis Di Maria müügiks, kuna seda raha vajatakse suure tõenäosusega James Rodriguezi ostmiseks.
Reali poole on suure tõenäosusega juba teel aga Saksamaa koondises korraliku finaalturniiri teinud Müncheni Bayerni poolkaitsja Toni Kroos. Poolkaitsja on ise juba teatanud, et ta on oma tuleviku osas otsuse teinud ja pärast MMi kuuleb sellest ka avalikkus. Suddeutsche Zeitungi teatel on Kroosi tulevik Madridis ja otsus on selles osas langenud. Reali klubile lähedal seisev ajaleht Marca on juba varasemalt teada andnud, et viie aasta pikkuse lepingu osas on kokkulepe saavutatud ja üleminekusummaks on 30 miljonit eurot.
Seega on oodata, et pärast 13. juulil lõppevat MM-finaalturniiri läheb üleminekuturul tuliseks kauplemiseks ja erinavaid kuulujutte levib kuni septembri alguseni.
LAUPÄEV, 5. JUULI:
Madis Kalvet: vigastatud Neymarile sai saatuslikuks brasiillaste enda taktika?
Brasiilia jalgpallikoondise tähtmängija Neymari jaoks lõppes kodune MM veerandfinaaliga, kui pärast kolumbialase Juan Zuniga põlvelööki tuvastati Neymaril ühes selgroolülis mõra. Brasiilia koondise arsti sõnul ei vaja nende tähtmängija operatsiooni, kuid sellisest traumast taastumiseks kulub umbes neli nädalat ehk poolfinaalis ja sellele järgnevas kohamängus Neymari väljakul ei näe. Kui selles intsidendist süüdlast otsides näidatakse loomulikult esmalt näpuga Zuniga peale, siis tasuks brasiillastel ka endal peeglisse vaadata ning etteheiteid võiks teha ka kohtuniku aadressil.
Vigastatud Neymari jaoks on kodune MM-finaalturniir lõppenud.Foto: SCANPIX
Brasiilia koondis tuli eilsele veerandfinaalile selge plaaniga võtta ära Kolumbia koondise tähtmängija James Rodriguezi mängutuju. Nii hakkis igapäevaselt Manchester City’s palliv poolkaitsja Fernandinho pidevalt Rodriguez’t ja võimaluse korral peatati kolumbialase edenemine juba eos veaga. Kõige karmima vea tegi Fernandinho vastasmängija vastu matši 14. minutil, kui ta keskväljal toimunud heitluses ei püüdnudki palli mängida. Kuid kohtunik Carlos Velasco Carballo andestas brasiillasele selle teo ja ei näidanud talle kollast kaarti. Kümme minutit hiljem tehtud vea eest oleks võinud Fernandinhole jällegi kollast kaarti näidata, kuid taas õigusemõistja halastas.
Samas taktis kulges ka mäng edasi ja kokku tehti kohtumise jooksul käimasoleva turniiri rekordit tähistavad 54 viga (Brasiilia 31, Kolumbia 23), kuid mõlemad pooled pääsesid vaid kahe kollase kaardiga. Esimese kollase kaardi võttis kohtunik taskust välja alles pärast seda, kui kaks meeskonda olid suutnud väljakul kokku teha juba 41 viga. Pärast matši oli ka kolumbialaste peatreener Jose Pekerman vihane, et kohtunikul puudus väljakul toimunud sündmuste üle kontroll.
Kokkuvõttes langes aga brasiillaste poolt valitud taktika ja väljakukohtuniku leebe suhtumise ohvriks brasiillaste superstaar Neymar, kellele Zuniga karmilt põlvega selga hüppas. Nagu selles kohtumises oli juba tavaks saanud, siis pääses Zuniga selles olukorras kollase kaardita.
REEDE, 4. JUULI
Madis Kalvet: võimas statistika, mis peaks tegema Lionel Messi ja argentiinlased murelikuks
Brasiilias toimuv MM-finaalturniir on paistnud eredalt silma väravavahtide suurepäraste esituste tõttu. Kui mõned eksimused välja arvata, siis enamasti on publik saanud kaasa elada puurilukkude võimsatele esitustele. Mingiks erandiks pole olnud ka aina jõudsamalt maailma absoluutsete tippväravavahtide sekka kerkiv 22-aastane belglane Thibaut Courtois.
Belgia koondise väravavaht Thibaut Courtois ei ole rahvusesinduse ridades veel kaotusekibedust tundnud.Foto: SCANPIX
199 cm pikkune belglane on juba praeguseks tõusnud paljude tippründajate õudusunenäoks ja nii aitas ta tänavu ju Madridi Atletico üllatuslikult Hispaania meistriks. Belgia koondise ridades on Courtoisil ette näidata aga nii võimas statistika, mis võiks neile veerandfinaalis vastu tulevad argentiinlased tõsiselt muretsema panna.
Praeguseks on Courtois oma karjääri jooksul seisnud «punaste kuradite» väravas 21 korda ja nendest matšidest on Belgia võitnud 15, viigistanud 6 ja kaotanud 0. Oma värava on ta nendest mängudest puhtana hoidnud koguni 12 korda. Seejuures võib veel mainida, et Atletico väravavahina on ta suutnud viimases seitsmes omavahelises kohtumises nulli peal hoida FC Barcelona argentiinlasest ründetuusa Lionel Messi.
Brasiilias toimuval MMil on Belgia seni pidanid neli kohtumist, mis on kõik lõppenud belglastele võidukalt. Courtois on suudetud nendes matšides üle mängida vaid kahel juhul. Esimeses alagrupimängus suutsid alžeerlased tema valvatavasse puuri saata täpse penalti ning kaheksandikfinaalis suutsid ta lisaajal korra üle mängida ameeriklased.
Loomulikult on Courtois klubi ja koondise särgis tehtud esitustega tõusnud jalgpalliturul kõrgesse hinda. 2011. aastal Londoni Chelseaga viie aasta pikkuse lepingu sõlminud Courtois laenati seejärel koheselt Madridi Atleticole, kus ta ongi viimased kolm hooaega mänginud. Nüüd ootab Chelsea juhendaja Jose Mourinho teda tiimi tagasi ja senine esinumber Petr Cech on seega Londonist väidetavalt lahkumas. Cechi agent Viktor Kolar avaldas viimati, et ta on pidanud juba PSG ja AS Monacoga vastavaid läbirääkimisi.
NELJAPÄEV, 3. JUULI
Madis Kalvet: Brasiilias lähenetakse jõudsalt MMide absoluutsele rekordile
Tänavusel jalgpalli MM-finaalturniiril on jäänud pidada veel kaheksa kohtumist (neli veerandfinaali, kaks poolfinaali, kolmanda koha kohtumine ja finaal) ning jätkuvalt püsib õhus võimalus, et tänavu saab näha läbi aegade kõige väravaterohkemat MMi. Senine MMide üldine väravate rekord pärineb 1998. aastast, kui kokku sahises finaalturniiril väravavõrk 171 korda.
Praeguse seisuga on viie tabamusega MMi kõige resultatiivsem mängija Kolumbia koondise staar James Rodriguez.Foto: SCANPIX
Läbi MMide ajaloo on pidevalt finaalturniiril osalevate koondiste arv tõusnud ja praeguseks on see kerkinud 32 tiimini. Esmakordselt oligi 32 meeskonda võistlustules 1998. aastal ning toonasest finaalturniirist pärineb ka MMide rekord löödud väravate osas.
Toonane tippmark 171 väravat tähendas, et keskmiselt nägi publik Prantsusmaal ühes kohtumises 2,67 väravat. Brasiilias on praeguseks peetud 56 matši ja kokku on kirjas 154 tabamust ehk keskmiselt 2,75 väravat. Seega oleks vaja viimase kaheksa kohtumisega väravavahid üle mängida veel vähemalt 18 korda, et püstitada ühel MMil löödud väravate rekord.
Samas on praeguseks näiteks juba löödud rohkem väravaid, kui 2006. aasta (147 väravat) ja 2010. aasta (145 väravat) finaalturniiridel. Brasiilias toimuva MMi keskmine väravate arv 2,75 on samuti viimaste finaalturniiride üks kõrgemaid ja viimati suudeti paremat tulemust näidata 1982. aastal, kui keskmiselt sahises väravavõrk ühes matšis 2,81 korda.
KOLMAPÄEV, 2. JUULI
Madis Kalvet: jalgpalli MMide ajaloo üks süngemaid päevi
Brasiilias toimuval jalgpalli MMil kõik senised neli kohtumist võitnud ja kindlalt veerandfinaali jõudnud Kolumbia meeskond on ilusa mänguga võitnud paljude fännide südamed. Juba reedel ootab neid ees veerandfinaal võõrustaja Brasiiliaga ja selle kohtumise eel meenutavad paljud Kolumbia koondise poolehoidjad oma endist kaptenit Andres Escobari, kes tapeti MMil omavärava löömise eest täna täpselt 20 aastat tagasi.
Andres Escobar 1994. aasta MM-finaalturniiril kohtumises USA vastu.Foto: SCANPIX
Tänavu juba veerandfinaali jõudnud Kolumbia jaoks on tegemist nende läbi aegade kõige edukama MM-finaalturniiriga ning praegust koondist nimetatakse juba nende uueks kuldseks põlvkonnaks. Nende eelmine kuldne põlvkond vaimustas jalgpallifänne 1990ndatel, kui jõuti järjest kolmele finaalturniirile (1990, 1994, 1998). Seejuures 1994. aastal USAs toimunud turniirile sõideti ühtede suurfavoriitidena.
Kolumbia oli toonase turniiri eel kaotanud eelnevast 26st kohtumisest vaid ühe ning MM-valiksarjas alistati näiteks Argentina koguni 5:0. Isegi jalgpallikuningas Pele ennustas seejärel, et Kolumbia tuleb maailmameistriks. Reaalsuses kujunes asi nende jaoks palju nukramaks ning alagrupiturniiril teeniti kolmest kohtumisest vaid üks võit, mis jättis nad nelikus viimasele kohale. Kokkuvõttes kujunes traagiliseks aga kohtumine võõrustaja USAga, kellele jäädi alla 1:2. Selles matšis omavärava löönud keskkaitsja Andres Escobar lasti 1994. aasta 2. juulil kodulinnas Medellinis just seetõttu maha. Escobari peeti toona maailma üheks paremaks keskkaitsjaks ja MMi järel oli tal väidetavalt soolas leping maailmakuulsa AC Milaniga.
Escobari toonast omaväravat on hiljem meenutanud ajalehtede veergudel ka tema õde Maria: «Sel hetkel vaatas minu 9-aastane poeg mulle otsa ja ütles: «Ema, nad tapavad nüüd Andresi.» Ma vastasin talle, et kedagi ei tapeta tema eksimuste pärast.»
Väidetavalt ei vaadanud Escobar toonast omaväravat videost kordagi. Kuigi ta oli koondisekaaslasi hoiatanud, et kodumaal tuleb pärast ebaõnnestunud turniiri olla ettevaatlik, siis otsustas ta vaatamata sõprade hoiatustele siiski ise end Medellini tänavatel näidata. Escobari tapmise täpseid asjaolusid ei ole seni suudetud välja selgitada, kuid väidetavalt kaotati narkoparunite poolt kihlveokontorites suuri summasid. Kui Escobari surmaga seostati tuntud narkokurjategijaid, siis mõrva eest läks lõpuks vangi ühe narkokartelli turvamees Humberto Castro Munoz. 43 aasta pikkuse karistuse saanud mees veetis vanglas lõpuks 11 aastat.
Toonane Kolumbia jalgpall oligi tihedalt seotud organiseeritud kuritegevusega ning 1980ndate lõpus pandi spordiala tõusule alus just paljuski tänu narkobosside suurtele rahamägedele. Kolumbia jalgpalli eelmise kuldse põlvkonna tõusu ja illegaalse narkoraha seostest on teinud ka ESPN dokumentaalfilmi «The Two Escobars». Nii näiteks jäi kolumbialaste kuulus väravavaht Rene Higuita 1994. aasta MMist vanglakaristuse tõttu kõrvale, kuna ka teda seostati kurikuulsa narkoparuni Pablo Escobariga.
Nüüd ongi kolumbialaste sooviks maailmale näidata, et edaspidi võiks nendest rääkida kui suurepärastest jalgpalluritest.
TEISIPÄEV, 1. JUULI
Madis Kalvet: sakslased jätkasid MMil uskumatut seeriat
Brasiilias toimuval jalgpalli MMil kaheksandikfinaalis lisaaja järel 2:1 Alžeeria koondise alistanud Saksamaa jõudis selle saavutusega 16. korda järjest MM-finaalturniiril kaheksa parema sekka.
Kui kolme MM-tiitliga jääb Saksamaa alla nii Brasiiliale (viiekordne maailmameister) kui ka Itaaliale (neljakordne maailmameister), siis MM-medaleid on sakslastel kõige rohkem. Lisaks kolmele esikohale on neil ette näidata veel neli hõbedast ja neli pronksist autasu.
Saksamaa jõudis MMil taas kaheksa parema sekka.Foto: SCANPIX
Samamoodi on Brasiilia osalenud näiteks kõikidel MMidel ja Saksamaa on jäänud kahest finaalturniirist kõrvale, kuid sakslased on ikkagi pidanud finaalturniiridel rohkem kohtumisi, kuna nad on jõudnud kõige rohkem medalimängudeni.
Kui neljast esimesest MMist osales Saksamaa vaid kahel (1934. ja 1938.), siis 1938. aasta finaalturniir ongi sakslaste jaoks jäänud seni ainsaks, kus nad kaheksa parema sekka ei pääsenud. 1930. aasta finaalturniirist jäi Saksamaa sarnaselt paljudele Euroopa riikidele kõrvale ning 1950. aastal ei lubatud sakslaseid sõjasüüdlastena MMile.
1954. aastal alistasid sakslased finaalis üllatuslikult Ungari ja krooniti esmakordselt maailmameistriteks. Seejärel on sakslased olnud alalised tiitlipretendendid. Loomulikult on eespool mainitud sakslaste võimas tulemus ka MMide absoluutne rekord. Paremuselt järgmine meeskond on finaalturniiridel jõudnud kuus korda järjest kaheksa parema sekka. Selleks tiimiks on Brasiilia, kes on jõudnud veerandfinaali alates 1994. aastast.
Saksamaa koondise tulemused MMidel:
1930 – ei osalenud
1934 – 3. koht
1938 – piirduti alagrupiturniiriga
1950 – sõjasüüdlasena ei lubatud Saksamaal MMil osaleda
1954 – 1. koht
1958 – 4. koht
1962 – veerandfinaal
1966 – 2. koht
1970 – 3. koht
1974 – 1. koht
1978 – vahegrupp (vahegruppi pääsesid kaheksa paremat)
1982 – 2. koht
1986 – 2. koht
1990 – 1. koht
1994 – veerandfinaal
1998 – veerandfinaal
2002 – 2. koht
2006 – 3. koht
2010 – 3. koht
PÜHAPÄEV, 29. JUUNI
Madis Kalvet: liidrita, kuid siiski MMi ühed säravamad tähed
23. jaanuaril haaras Kolumbia jalgpallikoondise fänne paanika, kui selgus, et nende meeskonna suurim staar Radamel Falcao vigastas raskelt põlve. Seejärel algas võidujooks ajaga, kus Falcao jäi kaotajaks ning juuni alguses teatas koondise peatreener Jose Pekerman, et eelmisel suvel 60 miljoni euro eest AS Monacoga liitunud Falcao jääb MMilt kõrvale.
Kolumbia koondise MMi staarid James Rodriguez (esiplaanil) ja Juan Cuadrado.Foto: SCANPIX
Lõuna-Ameerika valiksarjas Argentina järel teise koha saanud Kolumbiat peeti MMi eel kindlasti üheks mustaks hobuseks, kellelt oodati häid esitusi. Meeskonna liidri Falcao raske trauma kärpis küll kolumbialaste lootusi, kuid reaalsuses on senise liidri asemel esile kerkinud uued mehed, kes on ühtlasi tõusnud turniiri säravamate tähtede sekka.
Alles viiendat korda MM-finaalturniiril mängiv Kolumbia oli varasemalt nelja MMiga saanud kokku vaid kolm võitu, kuid tänavu võideti alagrupis kõik kolm matši (3:0 Kreeka, 2:1 Elevandiluurannik, 4:1 Jaapan) ning kaheksandikfinaalis alistati ka 2:0 Uruguay. Selle tulemusena on Kolumbia MMidel esmakordselt kaheksa parema seas.
Kõige sellega on jalgpallimaailma tippu kerkinud ka uued tähed, kellest säravaimaks on kindlasti 22-aastane ründav poolkaitsja James Rodriguez. 2010. aastal Euroopasse tulnud mängumees liitus esmalt FC Portoga, kus ta tõusis kolme hooajaga sellisele tasemele, et AS Monaco maksis tema eest mullusel suvel 45 miljonit eurot, mis paigutab ta kõigi aegade suurimate üleminekute edetabelis 18. kohale.
Kuigi tulevaks hooajaks ka Meistrite liigasse jõudnud AS Monaco on rahalises mõttes jalgpallimaailmas kindlasti suurklubide seas, siis ei tasuks imestada, kui MMil nelja kohtumisega juba viis väravat kõmmutanud Rodriguez’t hakatakse peagi seostama hoopis näiteks Madridi Reali, Londoni Chelsea või Manchester City’ga.
Rodriguez’i kõrval särab Kolumbia koondise särgis ka 26-aastane Fiorentina ründav äärepoolkaitsja Juan Cuadrado, kes on tänavusel MMil lisaks ühele väravale saanud kirja juba ka neli resultatiivset söötu. Kui Rodriguez on praeguse seisuga MMi suurim väravakütt, siis väidetavalt FC Barcelona ja Londoni Arsenali vaateväljas olev Cuadrado hoiab liidrikohta resultatiivsete söötude kategoorias.
Säravate ründemängijate kõrval on Kolumbia koondise edu üheks nurgakiviks 25-aastane väravavaht David Ospina. Seni Prantsusmaa kõrgliigas Nice’i ridades pallinud mees on tänavusest suvest omal soovil vabaagent ning suure tõenäosusega pole MMil edukalt esineval mehel suve teises pooles nimekatest kosilastest puudust.
Kui enne finaalturniiri siirdus MMil Kolumbia koondises põhiliselt vahetusmängija rolli täitev ründaja Adrian Ramos Saksamaa tippklubi Dortmundi Borussia ridadesse, siis Brasiilias toimuva jalgpallipeo lõppedes võib nii mõnigi kolumbialane leida endale senisest tunduvalt nimekama tööandja. Vähemalt seniste edukate esitustega on alus sellistele lootustele pandud.
REEDE, 27. JUUNI
Madis Kalvet: Lionel Messi 1, Cristiano Ronaldo 0
Viimasel kuuel aastal omavahel maailma parima jalgpalluri tiitli ära jaganud argentiinlane Lionel Messi ja portugallane Cristiano Ronaldo olid kaks peamist nime, kellest enne MMi räägiti ja kellelt säravaid esitusi loodeti. Kuigi finaalturniiri põnevam osa on alles ees, siis vähemalt kahe suurnime duellile võib juba joone alla tõmmata.
Meeskonnakaaslased said Lionel Messit (vasakul) alagrupiturniiri ajal neljal korral värava löömise puhul õnnitleda.Foto: SCANPIX
Mõlema mehe jaoks oli käimasolev MM karjääri kolmas, kuid seni ei olnud nad maailma suurimal jalgpallipeol tegijate sekka tõusnud. Tänavu oli seega nende meeste jaoks järjekordne võimalus oma nimi veelgi suuremate tähtedega jalgpalliajalukku kirjutada.
Alagrupiturniiri järel võib tõdeda, et Messi ongi tõusnud tänavuse MMi üheks täheks ja Argentina koondise liidrina näitab ta lõpuks ka finaalturniiril selliseid esitusi, mida temalt on juba varasemalt oodatud. Kolme mänguga on ta saanud kirja neli väravat ja Argentina on jätkuvalt turniiri üks suurfavoriite. Järgmisena ootab neid kaheksandikfinaalis ees Šveits.
Messi on koos tänavuse finaalturniiri nelja tabamusega nüüd praeguseks kirja saanud viis MM-väravat (üks värav ka 2006. aasta MMil) ja Argentina kõigi aegade edetabelis edestavad teda veel vaid legendaarsed Gabriel Batistuta (10 väravat), Diego Maradona (8), Guillermo Stabile (8) ja Mario Kempes (6).
Portugali ja Ronaldo jaoks sai finaalturniir aga läbi alagrupimängudega ja kindlasti ei jää tänavune jalgpallipidu meelde Ronaldo MMina. Enne finaalturniiri vigastusega heidelnud Madridi Reali superstaar oli kindlasti oma koondise säravaim täht, kuid kaasmängijate vigastused ja Pepe punane kaart avakohtumises Saksamaa vastu olid ka Ronaldo jaoks liiast.
Mõningaid sähvatusi sai mulluse maailma parima mängumehe esituses küll Brasiilias näha, kui näiteks Portugal suutis üleminutitel tema suurepärase söödu järel USA vastu viigistada. Lõpuks sai Ronaldo ka ise kirja värava, kui matšis Ghana vastu tõi tema tabamus portugallastele selle MMi ainsa võidu. Ronaldo on nüüd kolme finaalturniiriga suutnud lüüa kolm väravat ja sellega tõusis ta Portugali koondise kõigi aegade pingerivis Eusebio (9 MM-väravat) ja Pauleta (4 MM-väravat) järel jagama kolmandat kohta.
Seega on vähemalt Brasiilias toimuval finaalturniiril suutnud Messi sel korral oma suure rivaali üle mängida ja nüüd jätkub tema jaoks võitlus maailma kõige ihaldatuma jalgpallitrofee nimel.
NELJAPÄEV, 26. JUUNI
Kaarel Täll: kas Bundesliga tõmbab MMil teistele tippliigadele koti pähe?
Hispaania väljas. Inglismaa väljas. Itaalia väljas. Ja seda kõike juba maailmameistrivõistluste grupifaasis. Lisaks sellele, et tegemist on traditsiooniliselt tugevate koondistega ning maailmameistritega, peetakse just nende kolme riigi jalgpalliliigasid maailma kõige tugevamateks.
Heatujulised Bastian Schweinsteiger, Philipp Lahm ja Sami Khedira Saksamaa koondise treeningul.Foto: SCANPIX
Maailma parima liiga küsimus on vutifännide hulgas tihti arutlusel. Ka tippjalgpallurid ise armastavad selle teema üle vaielda. Pea iga kord, kui mistahes mängija liitub mõne Inglismaa või Hispaania klubiga, siis meeldib talle rõhutada, et hakkab nüüd mängima maailma kõige tugevamas jalgpalliliigas. Mis nendest liigadest üldse nii tugeva liiga teeb? Kas on need noored Hispaania ja Inglismaa talendid või sisseostetud staarid, kellest kohalikule jalgpallikoondisele pea mingisugust kasu pole?
Fännidel on muidugi tore vaadata, kuidas ülimalt rahvusvaheline seltskond nende kahe riigi tiitlite peale mängib, kuid riigile endale ning kohalikule jalgpallile selline olukord kasu ei tee. Praegune MM tõestab seda hästi.
Hispaania liiga suurimad staarid Cristiano Ronaldo, Lionel Messi ja Neymar veavad kõik edukalt või natukene vähem edukalt hoopis teisi koondiseid. Hispaanlased ise pidid samal ajal täieliku fiasko läbi elama ja vaatavad edaspidi La Liga parimate mängumeeste esitusi MMil televisiooni vahendusel.
Hispaania saab siiski suure tõenäosusega tagasilöögist üle ning võrreldes inglastega on nende seis pigem roosiline, sest mängu sünnimaa jalgpalliklubisid veavad juba pikemat aega ainult kokkuostetud mehed ning kohalikud talendid on harjunud tippmeeskondade pinke soojendama ja vahel laenulepinguga esiliigas mänguminuteid kogumas käima. Selle olukorra tagajärgi on selgelt näha suurturniiridel, kus aastast aastasse keskpäraste tulemuste peale mängitakse. Ühegi tõelise tippmeeskonna üle pole juba ammu võitu võetud.
Hoopis teine lugu on aga sakslastega. Kohalikus Bundesligas on alati ilma teinud noored kohalikud mängumehed, kes kiiresti ka koondise eest tegusid on hakanud tegema. Tunamullusel hooajal näidati ka klubitasandil ülejäänud Euroopale koht kätte, kui Meistrite liiga finaalis madistasid Dortmundi Borussia ja Müncheni Bayern. Muidugi liigub ka Bundesligas palju raha ning meeskondasid täiendatakse välismaiste staaridega, kuid seda kõike tehakse õnneks veel mõistlikkuse piirides. Bayern lööb liigasiseselt küll teiste klubide mehi üle, kuid teeb seda ausalt teenitud rahadega.
Sakslased pole MMil veel edasipääsu kindlustanud, kuid siiski on näidatud tunduvalt kindlamat mängu, kui eelmainitud kolm koondist seda teha suutis. Edasipääsu kindlustamiseks peavad sakslased täna USAga vähemalt viiki mängima. Kui see ka õnnestub, siis võivad kohaliku jalgpalli edendajad vastu rinda taguda ning uhkusega öelda, et Hispaania, Inglismaa ja Itaalia jalgpallile ning nende tippliigadele on korralikult kott pähe tõmmatud.
KOLMAPÄEV, 25. JUUNI
Madis Kalvet: MM tõestab osade tippmängijate võimetust eksimustest õppida
Jalgpallimaailmas on ikka hoitud silma peal nö. pahade poiste tegemistel ja nende eksimusi on ka meedias laialdaselt kajastatud. Viimastel aastatel on ühed kõmulisemad tippmängijad olnud Uruguay koondise ründestaar Luis Suarez ning Portugali koondise keskkaitsja Pepe, kes on palliplatsil ikka sattunud erinevatesse sekeldustesse.
Portugali koondise keskkaitsja Pepe (vasakul) lõi mäletatavasti MMi alagrupiturniiri esimeses voorus Thomas Müllerit peaga ja teenis selle eest punase kaardi.Foto: SCANPIX
Lõppenud klubihooajal suutsid nii Suarez kui ka Pepe probleeme vältida ning nii tegi esimene Inglismaa kõrgliigas oma karjääri parima hooaja ja teine murdis Madridi Realis taas põhikoosseisu ning aitas tiimi tähtsate võitudeni.
Käimasolev finaalturniir on aga tõestanud, et vanadest harjumustest on selliseid mehi raske võõrutada. Esmalt tõusis Brasiilias tähelepanu keskpunkti 31-aastane Pepe, kui ta otsustas oma peaga testida Saksamaa koondise ründestaari Thomas Mülleri pea tugevust. Varasemalt samuti vastasmängijate löömisega või nende peale astumisega «kuulsust» kogunud Pepe näitas seega Brasiilias, et tema peale ei saa tähtsatel hetkedel endiselt kindel olla.
Teisipäeval tõestas jalgpallimaailma praeguse aja üks geniaalsemaid ründajaid Suarez, et ka tema pole oma vanu trikke unustanud ja vahepealne rahunemine on olnud petlik. Varasemalt kahel korral vastasmängijat hammustanud Uruguay koondise ründestaar lõi sel korral hambad sisse Giorgio Chiellini õlga ning vedas oma meeskonda olulisel hetkel alt.
Kui Pepe tegutses kohe kohtuniku silma all, sai selle eest punase kaardi ja ühemängulise keelu, siis Suarez üritas näida ise ohvrina ning pääseski esmalt karistusest. Tema õnnetuseks on tänapäeva tippjalgpallis staadionil telekaameraid piisavalt palju ja ükski ebaeetiline tegu ei jää karistuseta.
TEISIPÄEV, 24. JUUNI
Madis Kalvet: pahategu, mida Suarez’ile ei andestata
Uruguay jalgpallikoondise tähtmängija Luis Suarez on tuntud oma kummalise käitumise poolest. MMi alagrupimängus Itaalia vastu hammustas ta õlast itaallaste kaitsjat Giorgio Chiellinit, kuid pääses selles olukorras karistuseta. Siiski võib eeldada, et ründajale määratakse siiski järgnevatel päevadel mängukeeld ja MM on tema jaoks lõppenud.
Vastasmängijat hammustanud Luis Suarez't ootab tõenäoliselt mängukeeld.Foto: SCANPIX
Suarez on karjääri jooksul varasemalt kahel korral vastast hammustanud ja ühel juhul määrati talle seitsme ja teisel korral kümne mängu pikkune keeld.
Kui Suarez’ile määrataksegi sel korral mängukeeld, siis peab Suarez teist MMi järjest vahele jätma ülimalt olulise kohtumise. Neli aastat tagasi tõusis Suarez Uruguay rahvuskangelaseks, kui ta tõrjus veerandfinaalis Ghana vastu väravajoonelt vastaste pealelöögi.
Toonases kohtumises oli Dominic Adiyahi pealöök matši lisaaja lõpus suundumas väravasse, kuid Suarez tõrjus väravajoonel kätega palli. Loomulikult sai ta selle teo eest punase kaardi ja Ghanale määrati penalti. Kuna Asamoah Gyan saatis penalti latti, siis selgitati kohtumise võitja penaltiseerias. Uruguay võitis selle aga 4:2 ja pääses poolfinaali.
Turniiril kolm väravat löönud Suarez pidi aga seetõttu poolfinaali vahele jätma ja kolmanda koha kohtumises Saksamaa vastu sai ta kuulda Aafrika publiku vilet. Kui toonane pahategu oli Uruguay koondise poolehoidjatele kindlasti meeltmööda, kuna see aitas neid poolfinaali, siis sel korral võib Suarezi hammustamine neile kalliks maksma minna, kuna ilma liidrita on neil kaheksandikfinaalis kindlasti raske.
Lisaks hammustas Suarez sel korral vastasmängijat täiesti tavapärases mänguolukorras, kus midagi kaalul ei olnud. Seega võib eeldada, et mitmed Uruguay koondise poolehoidjad on sel korral oma sangaris põhjalikult pettunud.
Uruguay läheb kaheksandikfinaalis vastamisi C-alagrupi võitjaga, kelleks on arvatavasti Kolumbia.
TEISIPÄEV, 24. JUUNI
Madis Kalvet: Aafrika jalgpall on eurooplaste abiga tegemas MMi ajalugu
Tänavusel jalgpalli MM-finaalturniiril on alagrupimängud jõudmas vaikselt lõpule ning esmakordselt on õhus võimalus, et kaheksandikfinaalidesse pääseb üle ühe Aafrikast pärit võistkonna. Kui alagrupimängude esimene voor aafriklastele palju rõõmustamiseks põhjust ei andnud ja võidurõõmu sai tunda vaid Elevandiluurannik, siis teine voor tõstis mitmed tiimid konkurentsi tagasi.
Alžeeria koondis on MMil seni näidanud häid esitusi. Samas on koondise kokku saamisel tehtud ka kõvasti tööd ja Prantsusmaalt on üles otsitud paljud Alžeeria päritolu mängumehed, kes on siis hakanudki esindama Põhja-Aafrika riigi koondist.Foto: SCANPIX
Tänavusele MMile tagas pääsme viis Aafrikast pärit meeskonda ning ainsana neist sõidab punktideta koju A-alagrupis mänginud Kamerun. Samas pole nende põrumises ka midagi ootamatut, kuna finaalturniiri eel tõmmati endale rohkem tähelepanu koondise sees aset leidnud tülidega ning eelkõige vaieldi, kuidas oleks kellegi meelest õiglane preemiarahasid jagada.
Kui Kameruni põrumine ei tulnud seetõttu kellelegi üllatusena, siis ülejäänud neli aafrikast pärit meeskonda on näidanud väga korralikke esitusi.
C-alagrupis hoiab Elevandiluurannik enne viimast vooru 3 punktiga teist kohta ning viimases voorus minnakse vastamisi Kreekaga, kes on seni suutnud koguda vaid ühe silma.
F-alagrupis on edasipääsule väga lähedale jõudnud Nigeeria. Nigeerlased hoiavad 4 punktiga samuti nelikus teist kohta. Viimases voorus minnakse aga vastamisi Argentinaga ja kui seal tuleb näiteks vastu võtta kaotus, siis vajatakse arvatavasti juba konkurentsist langenud Bosnia ja Hertsegoviina abi, kes kohtub omakorda seni ühe punkti kogunud Iraaniga.
Kahel eelmisel MMil kaheksandikfinaali jõudnud Ghana pani G-alagrupis end USA käest saadud kaotusega esmalt raskesse seisu, kuid seejärel võideldi Saksamaa vastu välja 2:2 viik ja jäeti viimase vooru eel endale veel võimalus. Ghana läheb alagrupiturniiri kolmandas mängus vastamisi Portugaliga, kuid võit neid veel automaatselt edasi ei viiks, kuna Saksamaa ja USA vaheline viik jätaks Aafrika meeskonna ikkagi kaheksandikfinaalist välja.
H-alagrupis hoiab viimase vooru eel alagrupis teist kohta Alžeeria, kelle jaks käis viimati 4:2 üle Lõuna-Koreast. Siinkohal on kõik Aafrika meeskonna enda kätes, kuna viimases voorus minnakse vastamisi nelikus ühe silmaga kolmandat kohta hoidva Venemaaga.
Aafriklaste edusse on suure panuse andnud ka eurooplased, kuna igas tiimis on mehi, kes on sündinud Euroopas ja saanud siin ka oma jalgpallihariduse. Alžeeria koondises on 23st mehest koguni 16 sündinud Prantsusmaal ja paljud neist on esindanud ka sealseid noortekoondiseid, Kameruni tiimist on kolm sündinud Prantsusmaal ja kaks Saksamaal, Ghana koondisest aga on kaks sündinud Prantsusmaal, üks Norras, Saksamaal ja Inglismaal.
Elevandiluuranniku võistkonnas on kolm mängumeest sündinud Prantsusmaal ja üks Norras, kuid näiteks nende läbi aegade kuulsaim mängumees Didier Drogba on juba viiendast eluaastast elanud põhiliselt samuti Prantsusmaal. Nigeeria koondises on ainsa välismaal sündinud mehena tiimis Usbekistani pealinnast Taškendist pärit Peter Odemwingie. Samas on näiteks Victor Moses ja Shola Ameobi elanud suurema osa oma teadlikust elust Inglismaal ja esindanud ka sealseid noortekoondiseid.
MMidel on kaheksandikfinaale peetud alates 1986. aastast ning iga kord on seni nii kaugele jõudnud vaid üks Aafrika meeskond: 1986 – Maroko, 1990 – Kamerun, 1994 – Nigeeria, 1998 – Nigeeria, 2002 – Senegal, 2006 – Ghana, 2010 – Ghana, 2014 – ????. Veerandfinaalidesse on seni neist jõudnud vaid Ghana (2010), Senegal (2002) ja Kamerun (1990).
PÜHAPÄEV, 22. JUUNI
Madis Kalvet: Klose jaht maailmarekordile ja tema lähim ohustaja
Tänavuse jalgpalli MM-finaalturniiri eel räägiti palju võimalusest, et Saksamaa koondise legendaarne ründaja Miroslav Klose võib enda nimele võtta MMide kõige aegade väravarekordi. Eilses kohtumises Ghana vastu sai 36-aastane Klose oma võimaluse ja koheselt suutiski ta tõusta Brasiilia legendi Ronaldo kõrvale.
MMi kõigi aegade väravaküttide edetabel.Foto: Twitter/sportingintelligence
Klose jäi Saksamaa koondise MMi avamängus mäletatavasti pingile, kui Ghana vastu sai mees oma võimaluse ning nüüd on nii temal kui ka Ronaldol kirjas rekordit tähistavad 15 MM-väravat.
Kui Ronaldo lõi oma 15 väravat kolme turniiriga (1998 – 4, 2002 – 8, 2006 – 3), siis Klose jaoks on praegu käimas neljas finaalturniir (2002 – 5, 2006 – 5, 2010 – 4, 2014 – 1). Arvestades, et Saksamaal on jäänud veel pidada alagrupimäng USAga ja praegust tabeliseisu arvesse võttes on neil ka head võimalused kaheksandikfinaali pääsemiseks, siis võib Klose sel turniiril ka rekordi enda ainuomandusse saada.
Tegevmängijatest võiks praeguse seisuga olla rekordi suurimaks ohustajaks Klose meeskonnakaaslane Thomas Müller, 24-aastane ründaja on seni karjääri jooksul pidanud MMil kaheksa kohtumist ja saanud kirja ka kaheksa väravat. Tegevmängijatest ongi sellest näitajast rohkem suutnud vaid Klose.
MMide läbi aegade suurimad väravakütid:
1. Ronaldo (Brasiilia) 15 väravat – (1998, 2002, 2006); 19 mängu; keskmiselt 0,79 väravat
Madis Kalvet: ka habemega naine ei suutnud inglaste ebaõnnejada lõpetada
Jalgpalli sünnimaa Inglismaa on seni oma ainsa suure tiitli võitnud 1966. aasta kodusel MM-finaalturniiril. Reede õhtul sai lõplikult selgeks (pärast Costa Rica 1:0 võitu Itaalia üle), et ka tänavu pole inglastel tiitliheitlusesse asja. Siiski olid inlgased ju MMi eel leidnud ajaloost sobiva mustri, mis just neile MMil võitu ennustas.
Luis Suarez (paremal) lohutab Inglismaa koondise kaptenit Steven Gerrardi, kes ei suutnud inglasi alagrupist läbi juhtida.Foto: SCANPIX
Brasiilias toimunud finaalturniiri eel olid inglased leidnud seose nende jaoks eduka 1966. ja käimasoleva ehk 2014. aastaga. Tänavu võidutses Eurovisiooni lauluvõistlusel teatavasti Austriat esindanud habemega naine Conchita Wurst ning austerlaste viimane esikoht Eurovisioonilt pärines just 1966. aastast.
Selle kauge aastanumbri sees juhtus veel kaks asja, mis tänavu kordusid: nimelt tuli Hispaania jalgpallimeistriks Madridi Atlético ja Meistrite karika võitis Madridi Real. Seega võisid inglased juba finaalturniiri eel rõõmustada, et ehk on pikalt oodatud MM-tiitel lõpuks nende poole teel.
Reaalsuses on pilt aga hoopis teine ning surmagrupis nii Itaaliale kui ka Uruguay’le 1:2 alla jäänud Inglismaal on finaalturniiril jäänud Brasiilias pidada veel kohtumine endale edasipääsu juba taganud Costa Ricaga, kuid kokkuvõttes inglastel enam midagi suurt mängus ei ole.
REEDE, 20. JUUNI
Madis Kalvet: Lõuna-Ameerika võtab MMil aina enam võimu
Brasiilias toimuval jalgpalli MMil on alagrupiturniiri teine voor jõudnud poole peale ning võib tõdeda, et Lõuna-Ameerika koondised on hakanud tõusma aina paremasse hoogu.
MMi avamängu pidanud Luis Suarez saatis inglaste võrku kaks palli. 27-aastase ründaja arvel on nüüd karjääri jooksul kokku viis MM-väravat.Foto: SCANPIX
Tänavu on MMil võistlustules kuus Lõuna-Ameerika meeskonda, kellest avavoorus olid võidukad Brasiilia, Argentina, Tšiili ja Kolumbia, kellest parima mulje jätsid vast isegi kaks viimast (kaotuse pidid vastu võtma Ecuador ja Uruguay). Alagrupiturniiri teises voorus on aga veelgi pandud hoogu juurde.
Brasiilia pidi küll viimati leppima Mehhiko vastu 0:0 viigiga, kuid paljude arvates tehti mänguliselt juba parem esitus, kui avavooru 3:1 võidumängus Horvaatia vastu.
Kolmapäeva õhtul andis korraliku tormihoiatuse aga Tšiili, kes alistas 2:0 Hispaania ja lõpetas sellega tiitlikaitsjate valitsemisaja. Kui tšiillased jõudsid B-alagrupis kahe mänguga kuue punkti peale, siis neljapäeval jõudis C-alagrupis sama tulemuseni Kolumbia. Viimastel aastatel aina kindlamalt esinevad kolumbialased näitasid skooriga 2:1 koha kätte Aafrika eeldatavalt tugevaimale tiimile Elevandiluurannikule. Väravate löömise kunsti on seejuures MMil näidatud ju ilma koondise suurima staari Radamel Falcao’ta.
Kui alagrupiturniiri avaringis jooksis Lõuna-Ameerika tiimidest selgelt lati alt läbi Uruguay, siis neljapäeval tehti selles vallas tõsiseid korrektiive. Neli aastat tagasi Diego Forlani ja Luis Suarezi eestvedamisel neljanda kohani välja jõudnud Uruguay sangariks kerkis taas Suarez, kui 2:1 alistati Inglismaa. Seega võib tõdeda, et kodustes oludes ja suurearvuliste fännihordide toetust nautivad lõunaameeriklased koguvad aina enam hoogu ja seavad seeläbi turniiri edenedes veelgi suuremaid sihte.
Lõpetuseks meenutame veel fakti, et Ameerika maailmajaos on ajaloo jooksul peetud seitse MM-finaalturniiri (1930 Uruguay’s, 1950 Brasiilias, 1962 Tšiilis, 1970 Mehhikos, 1978 Argentinas, 1986 Mehhikos, 1994 USAs) ja kõikidel kordadel on turniir lõppenud Uruguay (1930, 1950), Brasiilia (1962, 1970, 1994) või Argentina (1978, 1986) võiduga.
KOLMAPÄEV, 18. JUUNI
Madis Kalvet: väravavahte saadab MMil Fabio Capello needus
Venemaa jalgpallikoondis palkas 2012. aastal koondise juhendajaks legendaarse itaallase Fabio Capello. Nüüdseks on Venemaa Capello käe all esimese MM-mängu pidanud, kui Lõuna-Koreaga mängiti 1:1 viiki. Pärast kohtumist sai itaallane meedias kriitikat, kuna venelaste loovad mängijad (pingilt alustas näiteks venelaste üks suuremaid staare Alan Dzagojev) olid kuhugi kadunud ja meeskond mängis igavat jalgpalli. Samas sai teist MMi järjest Capello nukrutseda finaalturniiri ühe suurema prohmaka pärast.
Venemaa koondise peatreener Fabio Capello.Foto: SCANPIX
Venemaa jäi mäletatavasti Lõuna-Korea vastu 68. minutil kaotusseisu, kui väravavaht Igor Akinfejev ei suutnud püüda Keun-Ho Lee suhteliselt lihtsat pealelööki ning pudistas seejärel palli väravasse. Hiljem palus Akinfejev juhtunu eest vabandust ja tänas viigivärava löönud Aleksandr Keržakovi, kuid puuriluku eksimuse üle said ootamatult ilkuda ka inglased.
2010. aasta MMil juhendas Capello veel Inglismaa koondist ja toonase finaalturniiri avamängus otsustas itaallane inglaste väravapostide vahele saata Robert Green’i, kes sai samuti hakkama 2010. aasta MMi väravavahtide ühe suurema prohmakaga, kui ta lasi väravasse ameeriklaste poolkaitsja Clint Dempsey suhteliselt lihtsa löögi. Ka Inglismaa ja USA kohtumine lõppes 1:1 viigiga.
Green’i jaoks jäigi see 2010. aasta MMil ainsaks esituseks ja seejärel võttis tema koha üle David James. Venemaa peab käimasoleva finaalturniiri järgimise matši 22. juunil, kui nende jaoks nüüd juba elutähtsas matšis minnakse vastamisi H-alagrupi favoriidi Belgiaga. Lisaks Moskva CSKA puurilukule Akinfejevile on venelaste valikus veel St. Peterburi Zeniti väravavaht Juri Lodõgin (koondises 3 mängu) ning Kaasani Rubini mängija Sergei Rõžikov (koondises 1 mäng). Samas koondise tasemel ei saa kumbki Akinfejevi (70 mängu) kogemuste vastu.
TEISIPÄEV, 17. JUUNI
Madis Kalvet: «Punased kuradid» on taas valmis maailma hullutama
Täna näeb jalgpallimaailm üle pikkade aastate taas finaalturniiril mängimas Belgia koondist. Viimati pallisid «Punaste kuradite» hüüdnime kandev koondis finaalturniiridel 2000ndate alguses, kui 2000. aastal mängiti kodusel EMil ja 2002. aastal Lõuna-Koreas ja Jaapanis toimunud MMil. Nüüd on belglased tagasi ja seejuures on Brasiiliasse tuldud suurte lootustega.
Belgia koondise ründeliini liidrid Romelu Lukaku (esiplaanil) ja Eden Hazard.Foto: SCANPIX
Belgia on väikeriigina olnud läbi ajaloo MMil küllaltki edukas ning tänavu mängivad nad finaalturniiril juba 12. korda ehk Euroopast on nendest rohkem MMidel mänginud vaid maailmameistrid Saksamaa (18 korda), Itaalia (16), Inglismaa (14), Prantsusmaa (14) ja Hispaania (14). Holland mängib näiteks MMil sel korral kümnendat korda.
Parimaks tulemuseks on seni belglastel 4. koht 1986. aasta finaalturniirilt. EMidel on neil 1972. aastast ette näidata pronksmedalid ja 1980. aastast hõbemedalid. Kuna belglased pole pikalt suurturniiridel mänginud, siis teevad täna finaalturniiride debüüdi mitmed jalgpallimaailma praegused suurnimed.
Seega saame esmakordselt maailma suurimal jalgpallipeol näha 22-aastast Thibaut Courtoisi (Madridi Atletico), 28-aastast Thomas Vermaelenit (Londoni Arsenal), 28-aastast Vincent Kompany’d (Manchester City), 27-aastast Jan Vertonghenit (Tottenham), 26-aastast Marouane Fellainit (Manchester United), 26-aastast Mousa Dembelet (Tottenham), 21-aastast Romelu Lukakut (Everton), 23-aastast Eden Hazardi (Londoni Chelsea) ja 19-aastast Adnan Januzaj’d (Manchester United).
Vaadates belglaste aukartustäratavat nimekirja, siis võib tõdeda, et «Punased kuradid» on MMile tulnud suurte lootustega ning sihid on suuremad kui vaid edasipääs alagrupist.
ESMASPÄEV, 16. JUUNI
Madis Kalvet: Müller liigub legendide jalajälgedes
Neli aastat tagasi toimunud jalgpalli MM-finaalturniiril vaimustas maailma toona 20-aastane Saksamaa koondise ründaja Thomas Müller. Müncheni Bayerni mängumees kõmmutas toona viis väravat ja nime tõttu võrreldi teda koheselt Saksamaa koondise legendi Gerd Mülleriga.
Thomas Müller tähistamas Portugali vastu löödud väravat.Foto: SCANPIX
2010. aasta MMil lõid lisaks sakslasele viis väravat veel Diego Forlan, David Villa ja Wesley Sneijder, kuid Mülleri poolt antud kolm resultatiivset söötu tõid talle parimale väravakütile mõeldud kuldse jalgpallisaapa.
Tänavust turniiri alustas Müller taas suurepäraselt, kui ta saatis Portugali koondise võrku kolm palli. Nüüd on 24-aastane mees suutnud MMidel kokku lüüa juba kaheksa väravat. Tegevmängijatest on MM-finaalturniiridel rohkem suutnud vaid tema kogenud meeskonnakaaslane Miroslav Klose (14 väravat). Tegevmängijatest on kaheksa tabamuseni jõudnud ka Hispaania koondise legend David Villa.
Seega on Müller juba 24-aastasena jõudnud finaalturniiride läbi aegade suurimate väravaküttide sekka. MMide kõigi aegade suurim väravakütt on Brasiilia koondise endine ründetuus Ronaldo 15 tabamusega. Arvestades Mülleri vanust, siis võib eeldada, et kui tänavu Ronaldo rekordit Klose, siis juba ehk järgmisel finaalturniiril asub rekordijahile Müller.
Saksamaa ründelegendidest on seni Müllerist suutnud rohkem MM-väravaid lüüa vaid Gerd Müller (14), Klose (14), Jürgen Klinsmann (11), Helmut Rahn (10), Karl-Heinz Rummenigge (9) ja Uwe Seeler (9).
ESMASPÄEV, 16. JUUNI
Madis Kalvet: kas oleme nägemas läbi aegade kõige põnevamat MMi?
Tänavune jalgpalli MM-finaalturniir on alanud väga väravarohkelt ning sellist resultatiivsust pole juba nähtud pikki aastakümneid. Praeguseks on Brasiilias peetud 11 kohtumist, mille jooksul on löödud koguni 37 väravat ehk keskmine näitaja on 3,36 tabamust ühes kohtumises. Kui MMi algusaastatel löödi väravaid loomulikult keskmiselt veelgi rohkem, siis sellist väravasadu kaasaegne jalgpall ei mäleta.
Robin van Persie iluvärav on olnud selle MMi seni üks meeldejäävamaid hetki.Foto: SCANPIX
Kõige suurem keskmine väravate arv MMidel on koguni 5,38 (1954. aastast) ja selle numbri ületamine tundub tänapäeval ka ebareaalne, kuid esmakordselt pärast 1958. aastat (löödi 3,6 väravat) on õhku kerkimas võimalus, et ehk lüüakse MMil taaskord keskmiselt üle kolme värava kohtumises. Kõige lähemale on pärast 1958. aastat sellele jõutud 1970. aasta MMil, kui keskmisel saadi kirja 2,97 tabamust.
Seni kõige väravatevaesem MM peeti 1990. aastal Itaalias, kus keskmiselt löödi 2,21 väravat mängus. Tagant poolt teist kohta hoiab 2,27 tabamusega 2010. aasta MM ja kolmandat 2,30 väravaga 2006. aasta MM. Seega on võrreldes kahe viimase suurturniiriga tänavune finaalturniir alanud väga paljulubavalt.
Lisaks uhkele keskmisele väravate arvule on seni silma paistnud ka mitmed staarmängijad. Kui hispaanlaste kahvatu esitus kõrvale jätta, siis oma parimat taset on näidnud juba nii Neymar, Oscar, Robin van Persie, Arjen Robben, Alexis Sanchez, James Rodriguez, Mario Balotelli, Andrea Pirlo, Karim Benzema, Paul Pogba ja pika pusimise peale jõudis lõpuks oma teise MM-väravani ka Lionel Messi.
Praeguseks on MMil peetud 11 kohtumist ja nendest ei ole ükski veel lõppenud viigiga. Seejuures on tänavune finaalturniir näidanud, et kaotusseisu pööramine võiduks on üsna igapäevane. Kaotusseisu on võiduks suutnud tänavu keerata juba nii Brasiilia, Holland, Costa Rica, Elevandiluurannik kui ka Šveits.
Keskmine väravate arv MM-finaalturniiridel:
1930 – 3,89 väravat
1934 – 4,12
1938 – 4,67
1950 – 4,00
1954 – 5,38
1958 – 3,60
1962 – 2,78
1966 – 2,78
1970 – 2,97
1974 – 2,55
1978 – 2,68
1982 – 2,81
1986 – 2,54
1990 – 2,21
1994 – 2,71
1998 – 2,67
2002 – 2,52
2006 – 2,30
2010 – 2,27
2014 – ?? (11 kohtumise järel on keskmine näitaja 3,36)
PÜHAPÄEV, 15. JUUNI
Madis Kalvet: MM pole Wayne Rooney jaoks loodud
2004. aasta jalgpalli Euroopa meistrivõistlustel hullutasid fänne 18-aastane Wayne Rooney ja 19-aastane Cristiano Ronaldo. Portugalis toimunud EMil lõi Rooney Inglismaa koondise kasuks neli väravat ja ta valiti ka turniiri sümboolsesse koosseisu. Portugali kasuks kaks väravat kirja saanud Ronaldo sai ka samasuguse au osaliseks. Seejärel on mõlemad mehed kuulunud jalgpallimaailma absoluutsete tippude sekka, kuid Ronaldo on pidevalt olnud justkui inglasest sammukese ees. Eriti ebaõnnestunuks on Rooney jaoks kujunenud aga MM-finaalturniirid.
Wayne Rooney jaoks ei ole MMid kõige paremini sujunud.Foto: SCANPIX
2006. aastal MM-debüüdi teinud Rooney heitles toonase turniiri eel vigastusega ning oma parimasse vormi ta toona ei jõudnudki. Vaatamata sellele sai ründaja küllaldaselt mänguaega, kuid värav jäi tal siiski löömata. MM lõppes Rooney jaoks veelgi kurvemalt, kui veerandfinaalis Portugali vastu saadeti ta punase kaardiga väljakult minema. Tolle kohtumise kaotas Inglismaa lõpuks penaltiseerias.
2010. aasta MM-valiksarjas lõi Rooney inglaste kasuks koguni üheksa väravat ja Lõuna-Aafrika Vabariigis toimunud finaalturniiril oodati ründajalt suuri tegusid, kuid reaalsuses ei olnud Rooney vorm taas parim ja värav jäi tal taaskord löömata. Inglismaa langes toona konkurentsist juba kaheksandikfinaalis.
Tänavuse MMi eel nimetati Rooney’t inglaste ainsaks tõeliseks superstaariks, kuid vaatamata sellele paigutas inglaste juhendaja Roy Hodgson matšis Itaaliaga oma kõige nimekama mehe hoopis vasakule äärele. Rooney andis küll söödu inglaste ainsale väravale, kuid 28-aastase Manchester Unitedi mängumehe isiklik väravaarve on MMidel endiselt avamata. Kohtumise järel said Briti meedias kriitikat nii Rooney kui ka ründaja vasakule äärele kupatanud Hodgson.
Rooney märkis küll MMi eel, et teda ei huvita isiklik edu ja pärand nii palju, kui see läheb korda Cristiano Ronaldole, kuid 2004. aastal võis siiski eeldada, et tulevikus räägitakse Rooney’st kui MMide ühest legendist.
Oma karjääri esimest MM-väravat saab Rooney järgmine kord jahtima hakata 19. juunil, kui Inglismaa läheb vastamisi samuti avamängu kaotanud Uruguay’ga.
LAUPÄEV, 14. JUUNI
Madis Kalvet: jalgpallimaailma valitsejad maeti lõplikult maha?
Viimased kolm suurturniiri on lõppenud Hispaania koondise võiduga, kuid tänavu on aina enam räägitud, et sel korral võib hispaanlaste valitsemisaeg läbi saada. Eelmise kolme turniiri peale said hispaanlased vaid ühe kaotuse, kui neli aastat tagasi jäädi alagrupiturniiri avavoorus 0:1 alla Šveitsile. Nüüd saadi aga Brasiilias toimuval jalgpalli MMil Hollandi käest aga korralik keretäis, kui eelmise MMi finalistide duell lõppes hollandlaste 5:1 võiduga. Kõik see paneb küsima, kas Hispaania koondise juhendajal Vicente del Bosquel oleks aeg pikaaegsed põhimehed pingile istutada ja anda võimalus noorematele.
Pettunud Iker Casillas pidi kohtumises Hollandiga väravast välja noppima koguni viis palli.Foto: SCANPIX
Arvestades Hispaania koondise ühtlast koosseisu, siis oleks küllaltki ootuspärane, et mitme pikaaegse põhimehe asemel võiks võimaluse anda noorematele ja «näljasematele» meestele, kuna vähemalt nimede poolest istuvad neil pingil maailma absoluutsed tippmehed, kes on samuti oma võimaluse ära teeninud.
Hispaania sõitis ka tänavusele finaalturniirile küllaltki kogenud koosseisuga, kus koguni 16 meest kuulusid neli aastat tagasi MM-tiitli võitnud meeskonda ja 10 neist on olnud osalised kõigis kolmes viimases tiitlivõidus.
Nii on pikalt olnud koondise raudvaradeks väravavaht Iker Casillas (33-astane), poolkaitsjad Andres Iniesta (30), Xabi Alonso (32) ja Xavi (34) ning viimati vahetusest sekkunud ründaja Fernando Torres (30), kes matšis hollandlastega ei suutnud koondist nende jaoks harjunud tulemusteni vedada.
Kui eelmisel aastal Hispaania kodakondsuse saanud ründaja Diego Costa ja Londoni Chelseas hea hooaja teinud äärekaitsja Cesar Azpilicueta said matšis hollandiga algrivistuses platsile (esimene pole kindlasti veel traumast paranemise järel tõusnud tippvormi ja teine ei saanud Hollandi vastu näidata oma parimat mängu), siis kindlasti ootavad oma võimalust ka Müncheni Bayerni kaitsev poolkaitsja/keskkaitsja Javi Martinez (25), Madridi Atletico poolkaitsja Koke (22) ja Manchester Unitedi väravavaht David de Gea (23).
Seni on koondises pidanud näiteks teist viiulit mängima ka Manchester Unitedi poolkaitsja Juan Mata (26) ja FC Barcelona ründaja Pedro (26), kes ei ole põhikoosseisus just väga palju võimalusi saanud. Seega on hispaanlastel pingil piisavalt mehi, kes oleksid võimelised seniseid valitsejaid asendama. Juba 18. juunil (Hispaania kohtub alagrupiturniiri teises voorus Tšiiliga) saamegi teada, kas del Bosque usaldab jätkuvalt vana kaardiväge või otsustab ta teha põhirivistuses muudatusi.
REEDE, 13. JUUNI
Madis Kalvet: läbi aegade suurim võidukohustus ja jaapanlasest Brasiilia rahvuskangelane
Brasiilias toimuv jalgpalli MM-finaalturniir saab võõrustajate jaoks lõppeda ülima võidu või järgmise rahvusliku katastroofiga (1950. aastal kaotati koduplatsil esikohamängus Uruguay’le). Seejuures loetakse ebaõnnestumiseks kõik kohad peale esimese.
MMi avakohtumise otsustav hetk, kui jaapanlasest kohtunik Yuichi Nishimura määras Brasiilia kasuks kahtlase väärtusega penalti.Foto: SCANPIX
Nii ongi Brasiilia koondisele finaalturniiriks peale pandud uskumatult suur pinge ja võidukohustus. Viie MM-tiitliga läbi aegade edukaim jalgpalliriik on nelja aasta taguse võitja Hispaania kõrval seni ainus maailmameister, kes pole suutnud koduväljakul tiitlit võita. Arvestades, et järgmine sarnane võimalus võib neil tulla alles 50 aasta pärast, siis võibki väita, et nii suure võidukohustusega polegi keegi varem vast jalgpalli MMi alustanud.
Brasiilia koondist kammitsevatest pingetest ja ootustest võis eilses kohtumises Horvaatiaga aimu saada juba enne avavilet, kui brasiillased laulsid emotsionaalselt ja täiest hingest hümni ning nii mõnegi mehe silmis võis näha helkimas pisaraid.
Esimestest kammitsatest vabastas Brasiilia koondise eile justkui vasakkaitsja Marcelo omavärav. Kuigi Horvaatia esitas kokkuvõttes väga südika partii, siis sai võõrustajate jaht ihaldatud tiitlile võiduka alguse.
Loomulikult saavad brasiillased avamängu järel ülistada koondise praegust suurimat staari Neymari, kes saatis horvaatide väravavõrku kaks palli. Samas võiks niisama hästi Brasiilia uueks rahvuskangelaseks ristida ka jaapanlasest kohtuniku Yuichi Nishimura, kes kinkis teisel poolajal seisul 1:1 võõrustajatele väga kerge penalti.
Kui Brasiilia ei olnud avamängus just kõige veenvam, siis paljuski võis see sõltuda avamatši suurest pingest ja nii võime 17. juunil näha juba tunduvalt säravamat Brasiiliat, kui Fortalezas minnakse vastamisi Mehhikoga.
Mõningaid positiivseid märke võisid brasiillaste fännid eilsest matšist siiski välja lugeda. Palju loodetakse teatavasti FC Barcelona staari Neymari peale, kuid vähemalt samavärse, kui kohati isegi mitte parema etteaste tegi peatreeneri Luiz Felipe Scolati üks suuremaid usaldusaluseid Oscar. Londoni Chelsea ründav poolkaitsja langes hooaja lõpus Jose Mourinho käe all koduklubis küll pingile ja viimased kontrollkohtumised ei kulgenud tema jaoks just kõige paremini, kuid õigel hetkel suutis ta juhendaja usaldust õigustada ja tiivustas seeläbi ka võõrustajate edasisi lootusi.
NELJAPÄEV, 12. JUUNI
Madis Kalvet: pika pausi järel saab MMi nautida taas ilma pininata
Neli aastat tagasi toimus jalgpall MM esmakordselt Aafrikas, kui võõrustajaks oli Lõuna-Aafrika Vabariik. Kui suurem osa jalgpallifännidest jälgib suurturniiri ikka televisiooni vahendusel, siis ka kõik televaatajad said aru, et võrreldes varasemaga oli midagi hoopis teisiti. Nimelt kostis neli aastat tagasi mängude ajal tribüünidelt pidev pinin – mäletatavasti oli LAVis toimunud finaalturniiri üheks märksõnaksvuvuzela.
Jalgpallifännid 2010. aasta MMil vuvuzelasid puhumas.Foto: SCANPIX
Neli aastat tagasi kostus vuvuzelade pinin läbi terve turniiri ning korraks suutis nad vaigistada vaid turniiri parimaks mängijaks valitud Uruguay koondise ründaja Diego Forlan. Uruguay alistas toona alagrupiturniiri teises voorus Lõuna-Aafrika Vabariigi koondise 3:0 ja sellega kustutati praktiliselt ka võõrustajate edasipääsulootused. Forlan lõi selles matšis 80. minutil kohtumise teise värava ja sel hetkel vaikisid Pretoria staadionil korraks kurikuulsad vuvuzelad, et siis taas suure hooga MMi lõpuni täiel võimsusel häält teha.
Praeguseks on vuvuzelad aga sellises mahus unustatud ning tribüünidel hakkavad kõlama traditsiooniliste jalgpallikantsidele, Lõuna-Ameerikale ja Euroopale, iseloomulikumad helid. Viimati sai sarnaselt MMi jälgida kaheksa aastat tagasi Saksamaal. Seega võib tõenäoliselt taas areenidel kosta fännide laule, trummide põrinat ja kohati ka pealtvaatajate vilet.
TEISIPÄEV, 10. JUUNI
Madis Kalvet: MMi avamängus võib korraga platsil olla koguni 13 brasiillast
Juba kahe päeva pärast peetakse tänavuse jalgpalli MM-finaalturniiri avamäng, kui vastamisi lähevad võõrustaja Brasiilia ja Horvaatia. Kohtumisele lisab kindlasti põnevust ka tõsiasi, et Horvaatia koondisesse kuulub kaks brasiillast.
Horvaatia koondise brasiillasest ründaja Eduardo.Foto: SCANPIX
Horvaatia koondise poolehoidjate jaoks on 31-aastane ründaja Eduardo juba vana tuttav ning Rio de Janeiros sündinud mees on horvaatide rahvusesinduses pallinud juba alates 2004. aastast. Selle aja jooksul on ta koondist esindanud 64 korda ja väravaid on ta kirja saanud 29.
2012. aastal tõmbas esmakordselt Horvaatia koondise särgi selga ka praegu Getafe ridadesse kuuluv 27-aastane ründav poolkaitsja Sammir. Itabunas sündinud Sammir on Horvaatia koondist seni esindanud kuus korda.
Kuna nii Eduardo kui ka Sammir kuuluvad MMil Horvaatia koondise koosseisu, siis on finaalturniiri avamängus olemas reaalne võimalus, et korraga on väljakul koguni 13 Brasiilias sündinud jalgpallurit.
«Loomulikult on see veider, kuid näen seda ka suurepärase võimalusena. Ma ei oleks osanud seda kunagi ette kujutada, et mängin brasiillasena oma sünnimaal MM-finaalturniiril, kuid teen seda mõne teise koondise särgis,» rääkis Eduardo fifa.com’ile. «Lisaks kõigele on see veel MMi avamäng. Ma ei oleks osanud kunagi oodata sellist kokkusattumust.»
PÜHAPÄEV, 8. JUUNI
Madis Kalvet: karm klubihooaeg rikub MMi
Juba nelja päeva pärast antakse avalöök tänavusele jalgpalli MMile. Samas on viimastel päevadel tulnud mitmeid uudiseid seoses tähtmängijatega, kes peavad tänavuse finaalturniiri vahele jätma. Samas on juba aastaid suurturniiride eel räägitud, et pikk ja raske klubihooaeg kurnab tähtmängijaid ja nii ei ole nad finaalturniiriks enam parimas hoos või on halvemal juhul vigastatud ja vaatavad suurt jalgpallipidu hoopis kõrvalt.
Pettunud Franck Ribery peab MMi kõrvalt vaatama.Foto: SCANPIX
Käimasolev nädal on andnud selles mõttes mitu tagasilööki ja nii ei näe me MMil esimese suurusjärgu tähtedest Radamel Falcao’d (Kolumbia), Franck Ribery’d (Prantsusmaa) ja Marco Reusi (Saksamaa). Kui Falcao vigastas rängalt põlve juba klubihooaja keskel, siis Ribery võitles seljavigastusega läbi terve klubihooaja, tänavu suurepäraseid esitusi teinud Reusi murdis aga viimane MMi eelne kontrollkohtumine Armeeniaga.
Juba varasemalt oli aga näiteks kindel, et traumade tõttu ei saa finaalturniiril mängida Victor Valdes (Hispaania), Holger Badstuber (Saksamaa), Gregory van der Wiel (Holland), Ilkay Gündogan (Saksamaa), Kevin Strootman (Holland), Theo Walcott (Inglismaa), Kyle Walker (Inglismaa), Riccardo Montolivo (Itaalia), Thiago Alcantara (Hispaania), Rafael van der Vaart (Holland) ja Christian Benteke (Belgia).
Hooaja kestel saadud vigastuste tõttu ei jõudnud Saksamaa koondise peatreeneri Joachim Löwi hinnangul MMiks piisavalt heasse vormi Mario Gomez ja itaallaste juhendaja Cesare Prandelli leidis samas, et Giuseppe Rossi ei ole trauma järel piisavalt heasse hoogu tõusnud. Nii vaatavad ka need kaks ründetähte MMi kõrvalt.
Loomulikult on veel mitme suure staari finaalturniiril osalemise kohta olnud üleval küsimärgid. Nii pole veel lõpuni selge, kas ja kui palju saab finaalturniiril mängida Uruguay koondise ründestaar Luis Suarez. Traumadega on hädas samas ka Portugali koondise suurimad tähed Cristiano Ronaldo ja Pepe. Samas võivad veidike kergemalt hingata Tšiili koondise poolehoidjad, kuna taas on mänguvalmis hiljuti operatsioonil käinud Arturo Vidal.
REEDE, 6. JUUNI
Madis Kalvet: ajalugu soosib Lõuna-Ameerika gigante
Järgmisel nädalal antakse avalöök järjekordsele jalgpalli MM-finaalturniirile. Brasiilias toimuva MMi avamängus lähevad 12. juunil vastamisi võõrustajad ning Horvaatia. Maailmameistrivõistluste eel on sarnaselt eelmistele kordadele kõigi huulil taas küsimus, et kes kroonitakse sel korral võitjaks. Heites pilgu ajalukku, siis võiks öelda, et soosikuteks on juba varasemalt MM-tiitli võitnud Lõuna-Ameerika jalgpalligigandid ehk Brasiilia, Argentina ja Uruguay.
Seni on ajaloos välja mängitud 19 jalgpalli MM-tiitlit, millest kümme on jäänud Euroopasse ja üheksa läinud Lõuna-Ameerikasse. Vaadates aga finaalturniiride toimumispaiku, siis võib öelda, et Euroopas toimuvatel turniiridel saadab edu eurooplasi ning väljaspool Euroopat peetavatel MMidel on soosikud justkui lõuna-ameeriklased.
Nii on Ameerika maailmajaos peetud ajaloo jooksul seitse finaalturniiri (1930 Uruguay’s, 1950 Brasiilias, 1962 Tšiilis, 1970 Mehhikos, 1978 Argentinas, 1986 Mehhikos, 1994 USAs) ja kõikidel kordadel on turniir lõppenud Uruguay (1930, 1950), Brasiilia (1962, 1970, 1994) või Argentina (1978, 1986) võiduga.
Uruguay ja Argentina ongi seni suutnud võidutseda vaid Ameerika maailmajaos toimunud turniiridel. Brasiilia seevastu on saanud esikoha kirja ka 1958. aastal Rootsis ning 2002. aastal Jaapanis ja Lõuna-Koreas.
Eurooplastega oli kuni eelmise MMini asi lihtsam ehk ükski Euroopa riik ei olnud tulnud maailmameistriks väljaspool Euroopat. Selle needuse murdiski 2010. aastal Hispaania, kui nad krooniti jalgpallimaailma valitsejateks Lõuna-Aafrika Vabariigis.
Kui sai mainitud, et Ameerika maailmajaos toimunud turniirid on lõppenud seni vaid Uruguay, Brasiilia ja Argentina võitudega, siis sel korral tasuks kindlasti väga tõsiselt jälgida ka Kolumbia ja Tšiili tegemisi. Kuigi nende kahe riigi jalgpalliajalugu ei ole nii särav nagu Lõuna-Ameerika nimekamal kolmikul, siis nende viimaste aastate esitused ja nende riikide mängumeeste edu Euroopa klubides lubab nad lugeda turniiri nö. mustade hobuste sekka.
