Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Hävitajaga lennanud Taimsoo: elu kogemus!

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Kaspar Taimsoo sai 18. septembril osaleda õppehävitajaga L39 õppemissioonil. | FOTO: Erakogu
Kaspar Taimsoo sai 18. septembril osaleda õppehävitajaga L39 õppemissioonil. | FOTO: Erakogu

Augusti lõpus toimunud sõudmise MMi järel võisid Eesti neljapaadi liikmed puhkuse puhul aerud mõneks ajaks nurka visata ja tegeleda millegi meelepärasega. Neliku kogenumad liikmed Allar Raja ja Kaspar Taimsoo otsustasid need kaks nädalat veeta kaitseväe reservõppekogunemisel. Paar päeva pärast õppuste lõppu, täpsemalt 18. septembril, täitus Taimsool aga üks suuri unistusi, kui tal õnnestus koos kogenud piloodiga lennata õppehävitajaga 1,5 tundi sügisese Eestimaa kohal.

«Esmalt kutsuti Allar reservõppekogunemisele Ämari õhuväebaasi. Võtsin seejärel enda otsese ülemusega ühendust, et äkki saan ka samal õppusel osaleda. Olin seega kaks nädalat siselähetuses,» kirjeldas oma puhkuse algust staabi- ja sidepataljoni kapral Taimsoo, kes on kaitseväe spordirühmas ametis spordiinstruktorina.

Reservõppekogunemisel kellelegi loomulikult hävitajaga lendamist välja ei pakutud ning selle võimaluse saamiseks tuli ise initsiatiivi üles näidata. «Võib-olla soodustas asja minu sportlaseamet ning ka see, et olen kaitseväelane,» arvas sõudja.

Enne lennukisse istumist tuli Taimsool anda uriiniproov, lisaks tehti talle EKG, mõõdeti vererõhku ja täita tuli ka nõutud küsimustik. «Sain osaleda treeningmissioonil, kus osalesid kaks Eesti õppehävitajat L39. Õppelennu eesmärgiks oli sihitamine ehk võõra lennuki tuvastamine õhuruumis,» rääkis Taimsoo õhulennust. «Istusin põhipiloodi taga. Lennu ajal saime omavahel suhelda ning mulle anti ka teada, mida nüüd parasjagu tehakse. Samas oli juba eelnev juhendamine olnud väga põhjalik. Mingeid nuppe ei näppinud ja ega ma nende kohta küsinud ka. Olin niigi väga rahul, et sain lennukisse istuda. Õnneks oli ilm ka ilus, vaid kõrgemal olid mõned pilved. »

Taimsoo sai hävitajaga õhus viibida 1,5 tundi. «Selle ajaga ebamugavustunnet ei tekkinud. Maksimaalne kehale mõjunud jõud oli õhusõidu jooksul 6 G-d. See oli ikka päris äge. Silme ees tõmbas pildi halliks ja veri läks jalgadesse ära,» muigas sõudja. «Võttis veidike seest keerama, kuid oksendama ei hakanud. Lõpuks korraks ikka mainisin, et võiks veidike hoogu maha võtta. Harjumatu oli hapnikumask, mis surus kõvasti nina peale, aga ilma selleta pole midagi hingata ning seega tuli kohaneda.»

194 cm pikkuse Taimsoo jaoks oleks võinud õhusõit aga napilt ära jääda, kuna pikakasvuliste meeste sõjalennukisse mahutamine ei olegi nii lihtne. Nii meenutas ta, et üks Ämaris õhuturbemissioonil olev sakslasest piloot oli oma 182 cm kasvu juures ära teeninud hüüdnime Hulk, kuna teiste ametikaaslaste seas on ta silmatorkavalt pikka kasvu.

«Mulle öeldi, et 194 cm ongi absoluutne maksimumpikkus, mis lubab veel hävitaja piloodiks saada. Kui peaks olema vajadus evakueeruda, siis sellest pikematel meestel jääksid jalad lihtsalt armatuuri alla kinni ja nii võib jalgadest ilma jääda,» selgitas Taimsoo. «Olen ikka väga õnnelik, et sain sellise asja järele proovida. Võiks öelda, et elu kogemus.»

Seejärel meenutas sõudja tolle päeva ühte meeldejäävamat momenti: «Samal ajal olid õhus ka siin õhuturbemissioonil olevad sakslaste hävitajad Eurofighter Typhoon ning nad tegid sama harjutust, mida meiegi. Korra lendasid nad ka meie kõrval. Päris lahe oli umbes 30 meetri kaugusel õhus näha täisrelvastuses hävitajat.»

Taimsoo sõnul on lennukid talle alati huvi pakkunud ja eelmise nädala õhusõit kuulub kindlasti elu põnevamate ettevõtmiste sekka. «Olen küll teinud mõned langevarjuhüpped AN-2 pealt, kuid see on ka kõik. Lennukid on mulle tegelikult lapsepõlvest saadik meeldinud ja võib öelda, et see oli väikestviisi unistuse täitumine,» avaldas ta. «Kui reisilennukis näed ainult läbi väikese akna kõrvale, siis hävitajal on ju kuppel peal ning vaateväli on ikka hoopis midagi muud.»

Kui sel korral sai Taimsoo õppustel osaleda kaks nädalat, siis tegelikult sooviks ta end tihedamalt metsas proovile panna. Nii on ta mõelnud ka selle peale, et end pärast karjääri lõppu kaitseväega veelgi tihedamalt siduda.

«Metsas mulle meeldib, seal on teistsugune keskkond kui igapäevaelus. Tegevsportlasena pole õppustel osalemiseks siiski väga palju aega,» rääkis sõudja. «Pärast spordikarjääri lõppu soovin mingitmoodi kindlasti kaitseväes jätkata. Eks kokkuvõttes näitab seda aeg, aga mulle meeldib, et kaitsevägi on erinevaid väljakutseid täis.»

Praeguseks on sõudjatel puhkus läbi ning neljapaadi liikmed on taas sukeldunud nende jaoks tavaellu ehk alanud on uus treeningtsükkel: «Praegu tõmbame ergomeetreid. Loodetavasti tuleb sel talvel rohkem lund, et saaks ka suusatades vormi koguda.»

Tagasi üles