Tanel Kangert on murelik. Viimase kuu jooksul jäi dopinguga vahele juba kolmas tema tiimikaaslane, Astana meeskonna profirattur. «Ma ei saa teha halva mängu juures head nägu. Mul on Astana pärast piinlik, kuigi kõik kolm patust olid omal käel tegutsejad,» sõnas Kangert.
Esmalt tabati Maksim Iglinski, kes oli pruukinud keelatud ainet EPOt. Veidi hiljem osutus ka tema venna Valentini proov positiivseks, sisaldades taas EPOt. Astana kohale kogunesid äikesepilved. Tiim kõrvaldati kaheksaks päevaks võistlustelt ning oli sunnitud vahele jätma Hiina velotuuri. Ka kutsus Rahvusvaheline Jalgrattaliit (UCI) Astana bossi Aleksander Vinokurovi vaibale, et küsida: mis toimub? Ähvardati kaaluda isegi meeskonna ilmajätmist kõrgeimast tasemest ehk World Touri litsentsist.
Ent see polnud veel kõik. Üleeile tuli uudis, et patustanud on ka Astana farmimeeskonna liider Ilja Davidenok – tema organismist leiti anaboolsete steroidide jälgi. Nüüd läks asi tõesti kurjaks ning kui sinnamaale oli litsentsi äravõtmine pigem ähvardus, siis nüüd võib UCI ähvarduse ka ellu viia.
«Mul on viimasel ajal tekkinud küsimusi,» tunnistas Kangert. «Näiteks: kuidas mehed nii labaselt ja julgelt dopingut panevad? Olen pettunud kasahhi ratturite suhtumises. Kuidas nad aru ei saa, et esindavad lisaks klubile ka riiki? Kui neid oma karjäär ja maine ei huvita, siis Astana ja Kasahstani maine ju võiks?»
Astana spordidirektor Jaan Kirsipuu tunnistas, et Davidenok olnudki kahtlane tüüp, nagu ka Iglinskid, ning nimetas kogu triot rumalaks kambaks.
«Davidenok oli meie farmiklubi parim mees, kuid Astanasse teda ei võetud. Bossidel tekkis kahtlus – mis nüüd ka kinnitust sai –, et asi pole puhas,» selgitas Kirsipuu. «Iglinskitega oli nõnda, et Valentiniga poleks niikuinii lepingut pikendatud ja see on riskifaktor – rattur tahtis ilmselt võimalikele tööandjatele silma jääda ning üritas dopingu abil paremaks saada. Maksim seevastu jäänuks kindlasti Astanasse, kuid tema palk langenuks. Ju tahtis mees keelatud võtete abil head tulemust saada, et senine töötasu säiliks.»
Kangert ei kavatsegi patuseid puhtaks pesema hakata, vaid kuulutab, et hea, kui dopingutarvitajad vahele jäävad. «Ained, mida tarvitati – EPO ja anaboolne steroid, mis viimasel ajal üsna kindlalt organismist üles leitakse –, on märk rumalusest ja sellestki, et mehed tegutsesid omaette. Nüüd tuleks otsida põhjusi, miks nad nõnda kartmatult käitusid. Ning ilmselt peaks meeskonnasisest kontrolli tugevdama, sest Astanale sellised skandaalid kasuks ei tule.»
Kui olla kõrvaltvaataja, räägib Kangert, siis ühest küljest peaks UCI mõistma: vahelejääjad on üksiküritajad. «Teisalt tuleb meeskonnale mingi karistus määrata, on see siis rahatrahv või World Touri litsentsi äravõtmine.»
Seda hirmu polevat, et järgmisena tuleb halb uudis eesti ratturi, kas Kangerti või tulevast aastast Astanas pedaaliva Rein Taaramäe kohta. Kangerti sõnul on tema areng olnud stabiilne, ilma kahtlaste sähvatusteta. Ja kui hooaeg, nagu tänavune, on kesine, siis algusest lõpuni. «Verenäidud, mida kontrollid teavad ja uurida saavad, kinnitavad minu puhtust.» Täpselt sama juttu räägib ka Taaramäe.
Kirsipuu ei osanud arvata, mis Astanast saab. «Eks klubi juhid lähe ja anna rattaliidus aru, siis selgub. World Touri litsentsi kaotus oleks halb, kuid võistluskalender suurt ei muutuks – Astana on nii tugev meeskond, et kutsutakse ikkagi suurtuuridele ja teistele kõrgetasemelistele võidusõitudele. Risk, et Kasahstan loobub meeskonna toetamisest, on alati, ent see riik pole antud teema suhtes just liiga tundlik.»