Täna Eesti aja järgi kell 21.30 algav Euroopa meistrivõistluste valikkohtumine on Eesti jalgpallikoondisele kahtlemata raske katsumus.
Kas Eestil on üldse Serbia vastu võimalust?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vähe sellest, et tehniline Serbia on mängupildilt eestlaste jaoks väga ebamugav, kostitab Belgradi Partizani 31 400 inimest mahutav staadion sinisärklasi põrgulärmiga. Juba valikgrupi loosimise järel teadis iga vähegi jalgpalli tundev inimene, et mäng Belgradis saab olema Eestile suurim proovikivi.
Jah, järgmise aasta juunis toimuv kohtumine Itaalias neljakordsete maailmameistritega pole sugugi nii ebameeldiv. Itaallased lasevad eduseisu sattudes jala sirgeks, keeravad kaitseliini lukku ja ootavad rahulikult kolme punkti. Ka väikeste meeskondade vastu.
Serbia pole teiselt planeedilt
Serbia on see-eest koondis, kellele meeldib väravaid lüüa. Just pisikeste vastu. Tugevate tiimidega pallides püüavad serblased oma võimaluse ära kasutada ja seejärel kraanid kinni keerata.
Endast nõrgematega madistades ja väravamaitse suhu saades suudavad nad aga väeti elu põrguks muuta ja taovad puuri palle täis, mis on tegelikult omane kõigile slaavi riikidele.
Eesti koondise peatreener Tarmo Rüütli aga kohtumist ei karda. Tema sõnul on Serbia kahtlemata kõva pähkel pureda, kuid ka Eesti on näidanud, et suudab kõigiga mängida.
«Minu jaoks pole Serbia teiselt planeedilt. Loomulikult pole nendega väljas mängida mingi kingitus, kuid oleme varem mänginud Hispaania ja Türgiga ning ees ootav kohtumine Itaaliaga võõrsil pole kindlasti kergem,» sõnas Rüütli, kellele sekundeeris kapten Raio Piiroja. «Kindlasti on see raske mäng, aga vaatasime Serbia-Sloveenia videot ja seal olid sloveenid isegi üle.»
Tuleb eksimusi vältida
Piiroja meelest on Eestil ilusate kaotuste aeg läbi ning tegelikult tuleb ka kodukamaralt eemal tegusid teha.
«Viimasel ajal oleme kodus ilusat mängu näidanud ja asi on sealmaal, et peaksime sama suutma ka väljas. See on tegelik taseme näitaja,» arvas Piiroja.
Eestlaste võimalus Serbia vastu seisnebki aga selles, kui pikalt suudetakse oma värav puutumatuna hoida. Oleks sinisilmne arvata, et Eesti läheb seda mängu ründama, eriti arvestades, et mängitakse võõrsil.
Kuigi Tarmo Rüütli käe all viljeletav liin «püüame palli hoida, isegi kui vastas viiekordsed maailmameistrid» tuleb kasuks iga vastasega, kuna palliga on märksa lihtsam mängida kui pallita, peab esmane eesmärk olema ja saabki olema kaitse lukku keerata. Muud moodi Serbia vastu ei saa.
Pealegi on ajalugu näidanud, et mida kauem serblasi väravata hoida ja mida paremini nende mänguisu röövida, seda närvilisemaks nad muutuvad. Nimelt on Serbia teeninud kuulsuse, et kui mäng ei lähe nende soovitud rada pidi, hakkavad nad toorutsema ja ei ole välistatud ka punaste kaartide saamine.
Rüütli sõnul täna uisapäisa rünnakule ei tormata, kuid 11 mehega oma trahvikastis sinisärklased samuti ei istu.
«Eks mängus ole näha, kuidas kujuneb ja kui kõvasti nad meid suruvad, kuid spetsiaalselt me end tagasi hoidma ei hakka,» kinnitas Rüütli, kes märkis ära, et tema hoolealused peaksid vältima individuaalseid vigu, nagu tehti mängus Itaaliaga. «Kui meile puhtalt meisterlikkusega ära tehakse, siis pole midagi teha, kuid ise peame vältima personaalseid eksimusi.»