Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Varjus olnud Beljajeva jõudis tagasi tippu

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Julia Beljajeva. | FOTO: Sander Ilvest

VEHKLEMINE. 2013. aastal epeevehklemise individuaalseks maailmameistriks tulnud Julia Beljajevale pole viimased hooajad kuigi palju õnnelikke hetki pakkunud. Mullu trotsis ta põlvevigastust ja suvel kerkis üles esmapilgul täiesti õigustatud küsimus, kas suvel 24-aastaseks saav tartlanna üldse väärib kohta olümpiapiletit püüdvas Eesti naiskonnas. Nädalavahetus Barcelonas tõestas, et «õige» Julia on lõpuks tagasi.

Individuaalvõistluse üheksandale kohale järgnesid pühapäeval suurepärased esitused naiskonnaga. Eriti tuleb esile tõsta finaali Venemaaga, kus Beljajeva alistas vastased kolme minimatši tulemusena 11:3 ja aitas Eestil suurest kaotusseisust välja tulla. «Tundsin ennast hästi ja lihtsalt torkasin!» meenutas ta eile Tallinna lennujaama saabudes tähtsaid hetki. «Vahe oli suur, aga tulime päeva jooksul mitmel korral kehvast seisust välja ja finaalis ei hirmutanud isegi enam see, et jäime 1:10 taha,» lisas Beljajeva.

Ka Beljajeva viimast aastat võib kirjeldada kui halvast olukorrast väljasiplemist. Juulikuus Moskvas peetud MMil ei pääsenud ta individuaalselt isegi 64 parema hulka. Põhjus oli lihtne: haiget teinud põlv ei lubanud maksimumi anda. Ka hiljem pääsesid rambivalgusesse kord Irina Embrich, siis nooruke Katrina Lehis, lisaks Eesti koondislastest stabiilseim Erika Kirpu. Oktoobris Legnanos sähvatas ka Kristina Kuusk, kes saavutas MK-etapil teise koha. Beljajeva püsis aga kogu aeg tagaplaanil.

«Tegelikult tundsin ennast hästi juba oktoobris. Võib-olla ei lasknud mul siis hästi vehelda pinged, mis sporti tehes peale tulevad. Individuaalvõistlustel on mul muidu väga suured pinged, aga seekord suutsin vormi hästi realiseerida. Naiskonnaga tuli veel paremini välja – võib öelda, et suutsin end avada. Ma ei tea, kas ma olen nüüd «õige» Julia või mitte, aga andsin endast tiimi jaoks kõik ja loodan, et jätkan samas vaimus,» selgitas Beljajeva, miks ta pole suutnud loodetud tulemusi seni näidata.

Isegi kehvemapoolse vormiga on Beljajeva tuntud kui vehkleja, kes suudab kõigest hoolimata naiskonda aidata. Sellega on tema tiimi jätmist õigustanud ka peatreener Kaido Kaaberma. Nüüd on Beljajeva jaoks kõige tähtsam, et tervisega on taas kõik korras.

«Praegu ei sega enam küll midagi. Kui isegi midagi hakkab valutama, siis meil on kaasas füsioterapeut. Olen väga õnnelik, sest saan nüüd täielikult vehklemisele pühenduda. Saan kõigile näidata, mida oskan ja saan,» ütles ta naeratades.

Barcelona võiduga jõuti olümpiapiletile väga lähedale ja kolme nädala pärast Buenos Aireses piisab naiskonnale üheksandast kohast. Kui lähikonkurendid ulmeliselt hästi ei esine, siis pole sedagi vaja. Aga oluline on ka positsioon maailma edetabelis: mida parem koht, seda mugavam vastane olümpial. Eile avaldatud tabelis tõusis Eesti neljandaks.

Sarnaselt Beljajevaga parimate päevade taset näidanud Embrichi sõnul võetakse enne järjekordset tuleproovi natukeseks aeg maha. «Puhkame, sest oli väga emotsionaalne nädalavahetus. Pärast seda treenime mõnda aega Eestis, aga siis sõidame juba varem Buenos Airesesse ära, et sealsete oludega kohaneda. Eelmisel aastal tegime enne Hiina etappi samamoodi ja siis mõjus see meile väga hästi,» lausus ta.

Tagasi üles