Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Ajaloo esimene pagulaskoondis sõidab olümpiale

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Thomas Bach Ateena pagulaslaagris. | FOTO: Scanpix

OLÜMPIA. Rahvusvaheline pagulaskriis on koputamas ka Rio olümpiamängude uksele: esimest korda ajaloos asuvad eri riikide pagulassportlased võistlema ühtse koondisena. Kuigi Rahvusvaheline Olümpiakomitee (ROK) pole uudse plaani kõiki detaile veel avalikustanud ja võimalike sportlaste nimekiri on alles lahtine, on augustis ROKi lipu alla võistlema oodata ilmselt kuni kümmet pagulaskriisi ohvrit üle maailma.

Läbi aegade on olümpiamängudel nähtud mitmeid sportlasi, kes erinevatel põhjustel – olgu need seotud poliitilise agenda, rahvusvaheliste sanktsioonide või muude probleemidega – pole saanud osaleda oma riigi eest ja nii on nad koondatud olümpialipu alla. Ka kahel viimasel OMil olid sellised juhtumid: 2014. aasta Sotši mängudel osales niimoodi kolm India sportlast, kelle olümpiakomitee oli ROKist kõrvaldatud, ja 2012. aasta Londoni olümpial sai ROKi lipu all osaleda üks Lõuna-Sudaani maratonijooksja, kelle kodumaa olümpiakomiteed polnud veel moodustatud.

Seega pole individuaalsete sportlaste osalemine OMil midagi revolutsioonilist, ent küll on rahvusvahelise pagulaskriisi valguses uudne ROKi presidendi Thomas Bachi idee, mille järgi otsitakse eri riikidest olümpiakõlblikke sportlasi, kes Rio de Janeiros olümpialipu all pagulaste koondiseks vormistatakse. «Tahame maailma tähelepanu juhtida 60 miljoni pagulase saatusele, probleemidele ja nende kannatustele. Neil ei ole mingit lootust, neil pole lippu, mille järel marssida, ja neil pole oma hümni. Oleme kutsunud nad olümpial osalema ja nad marsivad olümpialipu järel,» selgitas Bach.

Eesti Olümpiakomitee peasekretäri Siim Suklese sõnul on ROKi presidendi idee igati tervitatav. «Mõte on õilis, sest spordi idee on ju treenida selleks, et jõuda olümpiamängudele. Kui aga sõja tõttu on sportlased sunnitud oma kodumaalt lahkuma, siis tuleks pakkuda võimalust ja aidata kaasa sportlaste unistuste täitumisele,» selgitas Sukles, kelle sõnul on Bach pagulaste kaasamise ideest rääkinud juba mitmel viimasel ROKi kogunemisel. «Minu arust on Bachi lähenemine vägagi sportlase poole suunatud ja humaanne. Eelkõige ongi viimastel kohtumistel suunatud see idee Euroopa poole, et kui nende riigis on mõni sportlane, kes väärib olümpiale minemist, siis tuleks ta üles otsida ja sinna aidata,» lisas EOK peasekretär.

Seni on ROKi kinnitusel lunastanud olümpiapääsme kolm pagulassportlast: Saksamaal treeniv Süüria ujuja, Kongost Brasiiliasse põgenenud judoka ning Belgias elav Iraani päritolu taekwondo-võitleja. Neist viimane, Raheleh Asemani nimeline postiljon, kindlustas olümpiakoha alles jaanuaris toimunud Euroopa kvalifikatsiooniturniiril. «Ma töötan postkontoris, jooksen iga päev kirju toimetades majast majja, aga täna lunastasin olümpiapääsme – ma lähen Riosse!» rõõmustas Iraanist lahkunud Asemani.

Teisena juba praeguseks nii-öelda pagulaskoondisesse kuuluv judoka Popole Misenga oli samuti kvalifitseerumise üle õnnelik ja kinnitas, et ta ei esinda mitte oma koduriiki Kongot, vaid kõiki oma saatusekaaslasi: «Ma esindan kõiki. Võidan medali kõikide põgenike nimel.»

Kuigi praegu on suviseks suureks spordipeoks kvalifitseerunud kolm sportlast, kes avatseremoonial ROKi lipu all marsivad ja selle all võistlevad, loodab Bach, et kokku võiks Riosse sõita 5–10 pagulast. Ent võimekate sportlaste ülesotsimine pole ROKi ainule käik, millega püütakse pagulasi aidata. Juba mullu sügisel teatas Bach, et kõikide liikmesriikide alaliitudel on võimalik ROKile esitada taotlusi, millega küsida oma riigile abi kahe miljoni dollari suurusest fondist. Kõnealuse raha eesmärk on pakkuda pagulastele võimalust laagrites sporti teha ja aidata inimestel omavahel sotsialiseeruda.

Eesti Olümpiakomitee on ROKi vastavasisulise projektiga tutvunud, kuid Suklese sõnul pole meil veel otsest vajadust ega plaani sealt raha küsida. «Oleme EOKs selle dokumendi läbi töötanud, aga Eestis pole see teema praegu nii päevakorras. Lisaks usun, et meile tulevad pagulased hajuvad spordisüsteemi ära, sest Eestis on piisavalt spordiklubisid, kes võtavad vastu neid inimesi, kes tahavad sporti teha,» selgitas Sukles, kelle sõnul on aga projekt kui selline äärmiselt tänuväärne. «Sport on sellistes oludes kõige mõistlikum ajaveetmisviis. On ju kurb, kui põgenikelaagrites peab inimene igavusest hakkama muude asjadega tegelema, läheb näiteks Kölni tänavatele jalutama,» vihjas Sukles aastavahetusel Saksamaal toimunud seksuaalrünnakutele, mis tõid kaasa pagulastevastaseid meeleavaldusi.

Kuigi Euroopas levivad pagulastevastased meeleolud peaksid võib-olla ka ROKi presidenti ettevaatlikumaks muutma, on Bach kinnitanud, et pagulaskoondise liikmed elavad koos ülejäänud 11 000 sportlasega rahulikus meeleolus olümpiakülas. Rio olümpia algab 5. augustil.

Tagasi üles