Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Vene koondist ähvardab Rios viimase aja halvim medalisaak

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Julia Jefimova. | FOTO: Reuters/Scanpix

OLÜMPIAMÄNGUD. Venemaa spordiga seotud dopinguskandaalid on viimase poole aasta jooksul saanud juba igapäevaseks ja uued teated meldooniumiga vahelejäänutest ei üllata enam kedagi. Hiiglaslikku naaberriiki ähvardab Rio olümpial mitmetest aladest eemale jäämine ja medalisaak kahaneb sel juhul oluliselt.

Tegelikult on skandaalid Vene spordile hoopis suurema mõjuga. Viimaste kuude arengud näitavad, et isegi kui jõuproovidele minnakse täiskoosseisus, ei pruugi tulemused ootustele vastata. Näiteks jäädi märtsi alguses laskesuusatamise MMil suisa medalita. Ka kergejõustikus, kus dopingukära on olnud kõige suurem, on positsioone käest antud. Osaliselt teevad harvendust võistluskeelud, teisalt on ka venelastest talente vähemaks jäänud.

2015. aasta Pekingi kergejõustiku MMil leppisid venelased vaid kahe kulla, ühe hõbeda ja ühe pronksiga. Kaks aastat varem Moskvas oldi seitsme kulla, nelja hõbeda ja kuue pronksiga seevastu medalitabeli tipus. Statistikaportaal Infostrada ennustab Venemaa kergejõustiklasetele Rio olümpiaks üsna optimistlikult üheksat medalit. Aga enne tuleb kohalikul antidopinguorganisatsioonil rahvusvahelisi nõudeid täitma hakata, et sportlasi üldse staadionile lubataks.

Neli aastat tagasi Londoni olümpial toetusid venelased medalite hankimisel kolmele suurele vaalale: kergejõustik (17 medalit), võimlemine (12) ja maadlus (11). Võimlejatel pole suuri dopingumuresid olnud, ja hoolimata selle nädala kahest vahelejääjast peaks Rio suhtes rahulik olukord valitsema ka maadlejate seas.

Traditsiooniliselt on venelased olnud ka kõvad tõstjad, kuigi Londonis ja 2008. aastal Pekingis jäädi kullata. Mis hakkab saama Rios, ei tea veel keegi. Praeguse seisuga saavad nad Brasiiliasse sõita täiskoondisega. Osa staare, nagu Mart Seimi konkurendist üliraskekaallane Aleksei Lovtšev, on keelatud ainetega vahele kukkunud, aga pink on pikk ja igasse kaalukategooriasse peaks mõni tugev tegija ikkagi alles jääma.

Briti ajaleht The Times kirjutas eile, et Vene kergejõustikuga seotud olnud dopinguarst Sergei Portugalov on mahitanud dopingut, sealhulgas kurikuulsat erütropoetiini (EPO) tarbima, ka sealset ujumiskoondist. Lisaks on ta aidanud kinni mätsida kaks positiivset dopinguproovi.

Ujumises peaks Venemaa medaliarve nagunii kasinaks jääma, sest eelmisel nädalal jäi tenniseässale Maria Šarapovale saatuslikuks saanud meldooniumiga vahele koondise liider Julia Jefimova. Neljakordne maailmameister usub, et saab siiski Rios võistelda, aga reaalsem tundub olevat hoopis pikk karistus, sest 2013. aastal ta juba sai steroidide tarvitamise eest 16-kuulise võistluskeelu.

Pärast Nõukogude liidu lagunemist on Venemaal kõige kehvemini läinud 1996. aasta Atlanta olümpial, kus piirduti 63 medaliga. Infostrada hinnangul peaks venelased Rios jõudma 68 medalini, aga arvutused tehti enne Jefimova uudist ja sisse on arvestatud ka kergejõustiklased. Pealegi on suur hulk meldooniumitarvitajaid veel avalikustamata ja see võib kaardipaki veelgi enam segi lüüa.

Eestile ennustab Infostrada üht pronksmedalit, mille peaks saama naistemaadluse raskekaalus (–75 kg) Epp Mäe.

Tagasi üles