Käsipallur Mikk Pinnonen kasvab Taanis mängumeheks

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mikk Pinnonen.
Mikk Pinnonen. Foto: Ole Nielsen

Pinnonenide käsipallidünastia andis endast taas märku kuni 21-aastaste MM-valikturniiril. Nimelt osutus Serbias toimunud jõuproovil Eesti suurimaks viskekahuriks Taanis teadmisi ammutav universaalne mängumees Mikk Pinnonen.

20-aastasel Mikul on käsipall geenidega kaasa antud, sest tema isa Ain oli Eesti NSV ning Kooperaatori üks tugitalasid. Nii hakkas ka Mikk käsipalli jälgima ja isa kõrvalt ala peensusi õppima. Aini sõnul tekkis poisil käsipallihuvi endal, tema sundija ei olnud. «Mikk tegeles lapsepõlves erinevate aladega,» meenutas Ain Pinnonen. «Ta mängis jalgpalli, oli kõva teivashüppes, lisaks osales TV 10 olümpiastardis. Mina soovitangi lastel mitme alaga tegeleda. Eriti tähtis on end kõrvuti proovile panna nii individuaal- kui võistkonnaalal. Tulevikku silmas pidades annab mitmekesisus juurde iseseisvat mõtlemist ning kambavaimu.»

Viimsi kaudu Taani

Mikk tundis ise, et temas voolab käsipalluri veri ja nii otsustas ta hakata isa poolt sissetallatud rada astuma. «Lapsena käisin koos isaga trennis ja sealt hakkas käsipall mulle meeldima,» tunnistas Mikk Pinnonen.

Miku tee suurde sporti algas Viimsist, järgmine samm arenguredelil oli Reval-Sport, kes pakkus Eesti meistriliigas noortele arenguvõimalust. Sealt läks Mikk Chocolate Boysi, mida praegu juhendab tema isa.

Kiirelt karastunud noormehele jäi kodukamar üsna pea kitsaks ja nüüd ammutab ta teadmisi maailma ühes käsipallikantsis Taanis Arhusis. «Otsustasin pärast keskkooli käsipallile panustada,» tõdes noormees. «Kui Taani spetsialistid tulid siia loenguid pidama, sai neilt uuritud, millised võimalused oleks sinna end täiendama minna. Nii leidsingi sidemed Arhusi akadeemiaga, kus igale mehele lubati ka klubi otsida. Käisin end näitamas ja nüüd ma Taanis olengi.»

Pinnonen jäi oma oskustega silma Taani kõrgliigas teisel kohale olevale Arhus Handboldile. «Treener leidis, et midagi minus on, muidu poleks ma ju sinna sattunud,» arutles ta. «Praeguse seisuga jään Arhusi kolmeks-neljaks aastaks.»

Võib mängida igal positsioonil

Pinnonenil on pikkust 180 cm, mis pole käsipalluri kohta kuigi palju. Nii on ta väljakul pidanud mängima erinevatel positsioonidel. «Varem tegutsesin tagamängija kohal, kuid nüüd on mind vasakusse äärde pandud. Olen Arhusis ka vasaksisemist mänginud, kuid seal on ees Taani ekskoondislane,» rääkis Pinnonen. «Äärel on üsna raske, sest ma pole selle positsiooniga harjunud ning seetõttu jookseb mõistus aeg-ajalt kinni.»

Siiski tunnistas Mikk, et äärel mängimine võib ta tulevik olla. «Enda trumpideks pean kiirust, kavalust, hüppevõimet ja platsinägemist. Miinuseks aga seda, et pole äärel kuigi palju mänginud,» hindas ta ennast.

Eesti koondise peatreener Kalmer Musting on öelnud, et Miku mäng on kõikuv – kord võib ta hiilata, järgmises mängus aga täielikult varjus olla. Pinnoneni enda sõnul on see mure juba murtud. «Olen psühholoogilisest barjäärist üle saanud,» teatas ta.

Taanis ei aja Mikk ainult palli taga, vaid ammutab ka teadmisi. Kuna tegevust on piisavalt ja kool toetab eestlast igati, siis tunneb noor talent meie lähiriigis ennast koduselt. «Mulle Taani meeldib ja olen seal sõprugi leidnud,» ei varjanud käsipallilootus. «Kui peaksin ainult trennis ja mängudel käima, siis vabal ajal tekiks koduigatsus. Praegu on mul päevad sisustatud ja võin julgelt öelda, et Taani oli minu jaoks ideaalne valik.»

Eestis surmatunnet ei teki

Aga Eesti ja Taani käsipalli ei taha Mikk isegi võrrelda. «Eestis saad trennis särgi küll märjaks, kuid sellist surmatunnet nagu Taanis, ei teki,» illustreeris Pinnonen. «Käsipall on Taanis suur ala. Kui Eestis võitleb tiitli eest paar meeskonda, siis Taanis võib viimanegi esimest võita. Seetõttu tuleb kogu aeg maksimaalselt keskenduda, aga see viib ju edasi.»

Mikk on Jüütimaal olnud kõigest pool aastat, kuid õppinud selle ajaga palju. «Olen Taanis enesekindlamaks muutunud. Nüüd tean, et karta ei tasu kedagi ega midagi,» filosofeeris Pinnonen ja tõi näite: «Kord pani peatreener mind vasaksisemise kohale ja ütles, et tee väljakul, mida tahad. Viskasingi kiirelt paar väravat. See näitab, et minusse on seal usku.»

Suurte kogemustega isa Ain tõmbab aga poisil hoogu pisut maha. «Taanis on ta vigastusest vabanenud, saanud hea füüsilise aluspõhja ja eks aeg näitab, kuhu ta jõuda võib,» lausus Ain Pinnonen diplomaatiliselt. «Poisi tulevik sõltub paljuski tema praegusest treenerist.»

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles