/nginx/o/2014/11/17/3530099t1ha87f.jpg)
/nginx/o/2016/09/14/5834065t1hdf05.jpg)
2017. aastast viiakse Eesti jalgpalli meistriliigas, esiliigas ja esiliiga B tasandil sisse muudatus seoses kollaste kaartide tõttu mängude vahele jätmisega. Alates uuest hooajast peab esimest korda mängu vahele jätma pärast 4. ja teist korda pärast 8. kollast kaarti.
Teatavasti kehtis kuni 2014. aastani Eesti tippliigades 3+3+3+3 süsteem, millega mängija jättis kohtumise vahele pärast iga 3. kollast kaarti. 2014. aastast kuni tänaseni kehtis süsteem 4+2+2+2.
Lähiriikidest on Soomes 4+4+3+2+1 (pärast 11. kollast kahemänguline keeld), Lätis 4+3+3+2+2 (pärast 7. kollast kaarti lisandub rahatrahv), Leedus 4+2+2+1+1, Rootsis 3+3+3+3 ja Norras 3+2+2+2 süsteem. Kesk-Euroopa liigadest on näiteks Šveitsis on kasutusel 4+4+4+4 ja Austrias 5+4+4+4 süsteem.
«Meil seni toiminud süsteem oli sarnane Skandinaavia ja Baltimaade omaga, aga erines Kesk-Euroopa väikeriikide liigadest, kus kollast kaarti tõlgendatakse pigem mängupõhiselt ja erinevates mängudes saadud kollastest kaartidest tingitud mängude vahelejätmine on teisejärguline. Kuna dialoogkohtumistel klubidega jäi kõlama mõte, et meie liigamängude sportlik jõulisus kasvaks, siis otsustasime hakata nimetatud teemas liikuma Kesk-Euroopas toimiva kaardiloogika suunas. Viimast toetab ka jalgpallireeglite areng, mis on toonud kaasa kollaste kaartide mõningase kasvu,» selgitas Eesti Jalgpalli Liidu president Aivar Pohlak.