«Väga suurt rõõmu hooaeg ei toonud, aga polnud ka midagi katastroofilist,» arvas aastaid laskesuusatamisest eemal olnud, ent mullu sügisest alaliidu juhatusse kuuluv Eesti tituleerituim laskesuusataja Kaija Parve-Helinurm eestlaste sooritusi hinnates.
Pühapäeval lõppenud hooajal hoolitses Eesti parimate tulemuste eest Eveli Saue, kes jõudis kahel korral esikümnesse, mahtus kaheksal korral 20 parema sekka ja lõpetas üldarvestuses 28. kohaga. Meestest oli MK-etappidel edukaim Roland Lessing, kes sai kahel korral 25. koha, MMil tegi parima tulemuse 20 km tavadistantsil 24. koha saanud Indrek Tobreluts.
«Hooaega kokku võttes tuleb tõdeda, et täiskasvanutel suurt hüpet tulemuste paranemise suunas ei toimunud,» tõdes samuti sügisest Eesti Laskesuusatamise Föderatsiooni (ELSF) juhatusse kuuluv Jaanus Beilmann. «Eveli stabiilsus teeb rõõmu ja kinnitab usku, et tema potentsiaal pole veel täielikult avanenud.»
Nii Beilmann, Parve-Helinurm, ELSFi president Aivar Nigol kui ka alaliidu peasekretär, endine koondise peatreener Kristjan Oja tõid positiivse poole pealt välja järelkasvu esinemise rahvusvahelistel võistlustel – tüdrukute teatekoondis sai noorte ja juunioride MMil 4. koha, Jan Treier tuli koju 6. kohaga. «Noored tegid sel aastal tublit tööd, üle hulga aja oli meil väljas koondis, mille tase oli keskmine või üle keskmise,» rõõmustas Oja.
«Tütarlaste puhul on järelkasv ilusti peale tulemas, loodame, et noortel poistel samamoodi,» lisas Nigol.
Aga tulles tagasi koondise juurde – olid ju sügisel kõik optimistlikud ja lootsid häid tulemusi, paraku kujunes reaalsus teistsuguseks. Mis võiks olla selle põhjuseks? Ühe kitsaskohana võib Eesti sportlaste puhul välja tuua sõidukiiruse, kus jäädakse tippudele kindlalt alla.
«Parematele allajäämise protsent on püsinud stabiilselt ühel kohal, see pole muutunud. Kui kogu aeg harjutame, võiks tulemus vähemalt mõnelgi sportlasel minna paremuse poole,» mõtiskles Nigol. «Võib-olla tuleks kaasata ekspert, leida need võimalused, kuidas saaksime suusatamises paremaks.»
«Kuna laskesuusatamises on suusakiirusel ja funktsionaalsetel näitajatel oluline roll, kuluks tõsine professionaalne abi murdmaasuusatamise konsultantide või -treenerite näol marjaks ära,» nõustus Beilmann. «Eestis on spetsialiste, kes sellega hakkama saavad. Tundub, et seni on alaliidu eelarve olnud suurimaks piirajaks.»
Sama meelt oli ka Parve-Helinurm, rõhutades, et kindlasti ei tasu pöörduda mõne välismaise asjatundja poole, kuna arvestatavaid tegijaid on ka Eestis. «Vaadates praegu, kuidas teised liiguvad, siis seda jõudu on neil päris palju,» sõnas omal ajal Nõukogude Liidu koondise sportlasena seitse MM-kulda võitnud Parve-Helinurm. «Ehk peaksid ka sportlased ise aktiivsemad olema ja suusatreeneritelt nõu küsima, usun, et Eestis ei ütleks keegi ära.»
Lisaks suusatamise järeleaitamisele on Eesti koondisel aga teinegi suur mure – kuigi mullu palgati peatreeneriks lätlane Maris Cakars, on mitmed sportlased otsustanud omaette harjutamise kasuks. «Kahjuks on see niimoodi läinud,» nentis Nigol. «Tähtis on meeskonnana tegutsemine. Peame jõudma selleni, et koondis käiks ühte jalga. Eritreenerid on näidanud, et neil on võib-olla tugevusi, aga neil on ka palju nõrkusi ja lõppkokkuvõttes ei pruugi sellest kasu tulla.»
Parve-Helinurm meenutas, et just teistega koos harjutamine andis talle sportlasena väga palju juurde. «Koondis peaks hakkama tööle ühtse tiimina, selles peitub edu võti,» kinnitas ta. «Liidu koondises oli just sisemine konkurents see, mis meid edasi viis, lisaks oli see motivaatoriks, tahtsid alati treeningutel teistest parem olla.»
Mida siis tuleks teha, et Eesti laskesuusatamine tõuseks uuele tasemele ja tulemused paraneksid? «Ega siin jalgratast pole mõtet leiutada, tähtsaim on see, et sportlastel oleks usaldus tervesse võistkonda ja ka süsteemi,» arutles Oja. «Kindlasti pole treener imerelv, kes teeb kellestki maailmameistri, ja ei tasu rääkida ka rahapuudusest, sest see on vaid vahend, aga ei taga tulemusi.»
Kas peatreener Cakars jätkab ametis ja mida uueks hooajaks valmistudes muuta, peaks selguma mõne nädala jooksul, kui alaliidu juhatus on sportlastega ja Cakarsiga kohtunud.