Unustatud tippmees Lepmets – esikinnas Juventuse mehe ees

Jaanuaris sõlmis Lepmets lepingu Rumeenia kõrgliiga klubiga FC Politehnica Timişoara. Kuigi Lepmets jäi Rumeenia koondise väravavahi Costel Pantilimoni varju ning mänguaega eriti ei teeninud, läks klubil väga hästi.

Meistrivõistlustel saadi tänavu Meistrite liiga alagrupiturniiril osaleva FC Oţelul Galaţi järel teine koht, millega kindlustati pääs Meistrite liiga play-off’i. Mängijad siirdusid rõõmsas tujus väljateenitud vaheajale, kuni neid tabas ootamatu sõnum.

«Puhkuse ajal teavitati meid, et klubi ei saanud litsentsi kõrgliigas ja eurosarjas osalemiseks.
Situatsioon oli pingeline, keegi ei teadnud, mis edasi saab,» meenutas Lepmets. «Lausanne’i spordiarbitraaž alandas meid esiliigasse (tugevuselt teine – toim) ja jäime eurokohast ilma. Klubi asjadest meile ei räägitud, kuid uudistes kirjutati, et see on finantsprobleemide pärast.»

Klubile oli see tugev löök, kuid tagantjärele tuli olukord Lepmetsale kasuks. Senise esiväravavahi Pantilimoni ostis ära Manchester City, portugallasest teisel numbril Pedro Tabordal lõppes laenuleping. Ühtäkki oli Lepmets tõusnud esiväravavahiks. Neile, kes mõtlevad, kas tugevuselt teine liiga on ikka piisavalt tasemel, peab märkima, et Lepmetsa järel on tänavu teine number Itaalia hiiule Torino Juventusele kuuluv bulgaarlane Mario Kirev.

«Konkurent on mul küll kõva, kuid seisan igas mängus väravas,» kinnitas Lepmets. «Kõik on siiani rahul olnud ja pretensioone pole kuulnud.»

Mis maa aga on Euroopa mõistes eksootiline Rumeenia? Kui sealne klubi Buzau Gloria 2008. aasta suvel Tarmo Kingile lepingut pakkus, oli viimane tundmatu riigi suhtes üsna skeptiliselt meelestatud. «Ma ei tea, Rumeenia pole päris see. Nagu mustade maa või nii,» kommenteeris Kink toona.

Lepmets kinnitas, et on oma uue elukohaga rahul. Ilus loodus, mäed, suurepärane köök, sõbralikud inimesed ja soe kliima – intervjuu andmise hetkel näitas Lepmetsa kraadiklaas 30 soojakraadi. Ka mahajäämus muust Euroopast pole päris selline, nagu võiks ette kujutada.

«Räägitakse ja kirjutatakse, et see on vaene maa, kus elavadki ainult mustalased, kuid päris nii see pole,» märkis Lepmets ja lisas muigamisi: «Samasugune tsivilisatsioon nagu meil – internet, autod, pangad ja muu säärane.»

Esimene pool aastat oli Lepmetsal Rumeenias siiski üsna keeruline, kuna pere jäi kodumaale. Lepmets on üks neist 24-aastastest, keda Eesti iibe probleemides süüdistada ei saa. Pere on tal lausa viieliikmeline: abikaasa  Anna, lapsed Daria, Maksim ja pesamuna Kirill.

«Igatsesin nende järele ja see mõjutas nii tuju kui ka tööd. Meie jaoks on väga oluline, et oleksime koos,» märkis Lepmets. «Augustis tulid nad aga Timişoarasse. Vanemad lapsed õpivad heas rahvusvahelises erakoolis ja kõik on paika loksunud.»

Kohalike puhul on Lepmetsa hämmastanud nende avatus ja sõbralikkus. Palju on sellist, millest võiks õppida ka eestlased ja Eestis elavad venelased.

«Naabrid teretavad alati, autojuhid annavad teed, lapsi armastatakse,» kiitis Lepmets. «Meie pesamuna, kaheaastast Kirilli, võtavad võõrad inimesed tänaval või poes sülle. Mängivad ja räägivad temaga. Meil näeb sellist asja kahjuks harva.»

Politehnica Timişoara jagab tugevuselt teises liigas viie vooru järel 11 punktiga esikohta. Kõrgliigasse pääsevad kaks esimest, ning just selline on klubi eesmärk. Lisaks tahetakse võita Rumeenia karikasari, et kindlustada järgmiseks aastaks koht eurosarjas.

«Eesmärgid on kõige kõrgemad. Meil on suurepärane meeskond, kokkuhoidev kollektiiv, oma traditsioonide ja võitlusvaimuga. Arvan, et meil õnnestub kõik,» sõnas Lepmets, kes tulevikus näeb end veel tugevamas liigas. «Unistan mängida Euroopa tippliigas. Esimene samm selleks on tehtud, kuna Rumeenia pole kõige nõrgem.»

Kas Lepmets tahaks kunagi ka Eesti koondist esindada? «Muidugi ootan ma kutset. Iga sportlane unistab oma riigi koondise esindamisest ja mina pole mingi erand,» kinnitas ta.