Laur: kehaline ettevalmistus on Rockil nõrk

Teet Laur Foto: Sille Annuk / Tartu Postimees

Seitsme aasta eest toonase Tartu Ülikooli / Delta Eesti korvpallimeistriks viinud peatreener Teet Laur nendib, et aastaid koos mänginud meeste silmis soovi paremaks saada ta ei näe.

Kas te näete, et Rock oleks mänguliselt tänavuse hooaja esimese kolme kuuga arenenud?

Kolme kuuga on treeneril väga raske mingit arengut ellu viia. Võib-olla on üksteisemõistmist juurde tulnud, kuid see on ka selline spekulatsioon. Kui küsida konkreetselt arengust, siis seda ma küll ei näe.

Ehk samad oskused, mis on välja arenenud, need on jäänud?

Rockis on ju enamik kogenud mängijad ja meeskond kogemuste peale rõhubki. Agressiivset ja nooruslikku uljust on vähe, paar nooremat meest, Marek Doronin ja Silver Leppik, on ehk selle potentsiaaliga.
Kui vaatame, mis mängu Rock praegu mängib, siis – sellel on loomulikult omad põhjused – harrastatakse rünnakul positsioonimängu, mängitakse kombinatsioonide peale, rahulikult otsitakse kohta.
Selle üks põhjus on see, et kehaline ettevalmistus on meestel nõrk. Vorm ei lubagi kiiremini mängida. Kohati ju seda tehakse, kuid mina kui kiirema mängu pooldaja, tahaks seda Rocki puhul rohkem näha.

Nägime Baronsiga mängus, kuidas nende tagamees Armands Škele võttis ükskõik kelle meie mängumeestest ette ja tegi talle üks-üks ära.

Just, ja teebki ära. Meil selliseid mehi kahjuks pole ja see ongi tänase korvpalli üks nõrk koht.

Viskekätt ei pruugi olla jumala poolt antud ja ehk ka platsinägemist, kuid jõudu peaks saama ju igaüks ise teha!?

Meie tüüpiline elu on selline: sügisel tuleb uus treener ja kõik on vaimustuses, et küll on tore mees ja küll on meil temalt palju õppida. Kevadel aga konstateeritakse fakti, et selle mehega pole meil midagi teha ja laseme lahti.
Mängijad valivad endale treeneri. Sellist asja pole varem kuulnud.

Ühe aastaga ei jõua treener reaalselt oma plaane ellu viia ja mugava eluga harjunud mängijate kesta murda. Toksitakse niisama ja öeldakse, et meie eesmärk on Eesti meistriks tulla. See on ju nonsenss.

Aga siit tagasi kehalise ettevalmistuse juurde. Võtame Asko Paade. Kaks hooaega oli põlvevigastusega eemal, kuid ta ülakeha on endiselt pea sama lödi kui siis, kui ta platsi kõrvale jäi. Ta pole ju enda kallal mingit tööd teinud.

Sama on vastupidavuse arendamisega. Trenni tuleb teha suvi läbi. Tänapäeva spordis pole puhkeperioode ette nähtud. Ehk paar nädalat aktiivset puhkust, kui mees tahab areneda. Siin on aga kõik ju hoiurežiimil. Ka koondisesse minnakse, et saada pulmareisile.

Rockis ei ole ju nii vanu mängijaid, peale Gert Kullamäe, kes peaks end säilitama ja kes oma taset hoides on kõva mees. Ülejäänud peaks ju kõik arenema. Me võime treenerit vahetada kas või üle kuu, kuid mängija peab ise tööle hakkama.

Teine asi on see, kui treeneril pole hoobasid mängijat mõjutada, on tal väga raske. Ja see hoob saab olla materiaalne.

Rocki peatreener Üllar Kerde tõi hooaja algul Kullamäed eeskujuks, et mees läheb pärast poolteisetunnist saalitrenni veel vabatahtlikult kangi tõstma…

…ja ülejäänud põrkavad välisuksel üksteisega kokku, et saaks ruttu saalist minema. Mäletan omast ajast Toomas Kandimaad ja Jaanus Liivakut, kes tegid suvi läbi iseseisvalt trenni. Sügisel ei tundnud ma mehi heas mõttes äragi.
Praegu on baasid, maneežid kõik tasuta käes, tee palju tahad. Neid fanaatikuid, keda tuleb trennitegemisel tagasi hoida, on väga vähe.

Vaatame pingimeeste taset: kus on need noorte hordid, kes pingil ootaksid?

Statistika järgi tõid Rocki pingimehed parimana Riia ASK vastu 47 protsenti Rocki punktidest, enamasti on panus seal 25–30 protsendi kandis.

Kui vanad on Rocki pingimehed? Ma ei näe siin enam ühtegi noort. Noor on ikka 16–18-aastane.
Üks mõttekoht ja väga sügav on ka see, et kogu aeg vahetatakse treenereid välja ja elu on näidanud, et suurt midagi ei muutu. Järelikult tuleb hakata ka järgnevaid etappe välja vahetama.

Päris nii see ikka ei käi, et kes saab peremehega hästi läbi, selle pea on kogu aeg sile. Tulemuste järgi peaks ikka vaatama. Kordan veel, et kõige mõjusam vahend on rahatrahv ja siis kuni minemalöömiseni.

Kas midagi positiivset Rocki tänavustes tegemistes ka näete?

Ikka. Doronin oli näiteks laupäevases Balti liiga mängus Kaleviga väga hea, ka George Tsintsadze.
Doronin mängib hingega nii kaitses kui rünnakul ja ta jõuab igale poole. Pingutab isegi rohkem kui jõuab.

Mis Tartu meeskonda on pikka aega iseloomustanud – tuumik on ju Tartu poisid –, on see, et ega palgasõduritega ikka ei võida, nagu Kalev laupäeval ehedalt esitles. Rocki võistlusvaim on see, mis nii kergelt järele ei anna.

Teisest küljest on Rock mänginud meeskondlikku mängu. Individuaalitsejaid pole, teisalt ega ole olnud ka selliseid tähti, kes mängu enda peale võtaksid.

Omal ajal siiski oli ju Tein mängu enda peale võtja ja paari aasta eest Augenijus Vaskys samuti.

Vaskys oli soolo-, mitte meeskonnamängija. Hoidis palli enda käes…

…aga meistrikulla tõi.

Seda küll, jah. Eks ta kahe otsaga asi olegi.

Siin laupäevases mängus (viimases Balti liiga kohtumises Kaleviga - toim) tuligi ehedalt välja näiteks Rocki ja Kalevi vahe: tallinlaste mustad põrgatasid nagu jaksasid ja siis ei osatud palli kuhugi panna, Tsintsadze mängis jälle võistkonnale.

See oli hästi positiivne. Kiitus peatreener Kerdele, kes on meest võistkonnale allutanud.

Et Balti liigas ree peale jõuda, tuleb niisiis esiteks enda kallal tööd teha, teine asi on see, et tuleks tuua tugev keskmängija. Neid pole ju Eestis olnud. Balti liiga satsides on üks tsenter meie Brian Cusworthi mõõtmes, teine aga tõesti jõuline paras kapp.

Praegu lõhuvad nad meie alumised ära: võetakse lauapallid käest, kehaliselt ollakse nii palju tugevamad, et riputagu või käe küljes, ikka pannakse pealt.

Balti liiga meeskondadega võrreldes on meie mängul veel üks erinevus.

Näiteks viimases mängus Kaleviga oli situatsioon, kus Tsintsadze vastas oli Gregor Arbet. Kullamäe näitas tagant meestele, et tõmmake äärtele, misjärel Arbeti selja taha tekkis vaba koridor ja Tsintsadze võttis vastase üks-ühele selliselt ette, et Arbet ei saanud arugi, mis temaga tehti.

Aga see oli vanema ja kogenuma mängija otsus, sest ta leidis vastase nõrga lüli.
Treener peab alati, kuigi see pole lihtne, üles leidma selle nõrga lüli ja sealt pealt tuleb hakata harutama. Täna me selliseid hetki ei otsi.

Arvamused
Kuidas on Rocki mäng selle hooaja jooksul muutunud?
 

Ilmar Kullam, Korvpalliprofessor:
Võrreldes hooaja algusega on küll mäng paremaks läinud, aga võimalusi on väga palju veel mängu parandada. Paremuse poole on läinud võib-olla see, et nad natukene rohkem mängivad läbi tsentri, aga võiksid veel rohkem läbi tsentri mängida!

Mängu lõpus olid momendid, kus kaks pikka – Allingu või see ameeriklane (Brian Cusworth – toim) – on sees. Kogu aeg tulevad välja ja teevad katteid. No see šabloon… seda võiks ju vahel teha, aga mitte pidevalt.

Natuke kiiremini on nad hakanud mängima ja kiirrünnakule rõhku panema. Selles suhtes on paremaks läinud, aga elementaarseid eksimusi on väga palju. Niisuguse klassiga võistkond ei tohiks nii palju eksida.

Eks mängijad ka ole kõik natuke arenenud, Vallo Allingu näiteks. Viimased mängud on hakanud Tanel Tein natuke paremini mängima. Ma vaatasin, et Tein vahepeal enda peale enam mängu ei võtnud, kogu aeg oli söötja rollis. Aga nüüd on ta ka natuke resultatiivsemalt hakanud mängima. Silver Leppik on arengus teinud väikse progressi. Nii et progress on olemas, aga loodame, et see on edaspidi suurem!

Mina vaatan mänge nagu vana treener treeneripilguga. Üksikud kohad on nauditavad, aga väga palju on niisuguseid momente, et võta kahe käega peast kinni. Neid peaks vähem olema.

Heino Enden, Endine koondise peatreener:
Ma pole väga palju mänge näinud, aga eks iga meeskonna mäng muutub ajaga paremaks. Seda enam, et meeskonnas on sellised mängijad, kes peaga ka mängivad. Rockis on neid tunduvalt rohkem kui Kalevis.

Ma usun, et kõige suurem probleem on Rockis olnud Brian Cusworthil, et harjuda euroopaliku mängustiiliga. Ta on harjunud selgelt üks-ühte mängima. Pole seda palli liigutamist, mis Euroopas edu tooks. Kui ta palli saab, siis väga hea meelega ära ei anna enam.

Ma usun, et kui Tanel Tein paremasse füüsilisse vormi saab, siis sealt tuleks need õiged lahendused, kelle peale mingis olukorras mängida. Selliseid nüansse tuleb leida, mis igas mängu hetkes võiks edu tuua ja neid paremini ära kasutada.

Rockil on nii mees-mees kui maa-ala head kaitsevormid, aga selgemalt tuleks kokku leppida reeglid, mismoodi neid mängida. Maa-ala toimis suhteliselt hästi, sest Kalev on niivõrd hambutu ja oskamatu, ei jätku mõistust, kuidas maa-ala vastu mängida. Selles suhtes Rock tegi õige lükke, aga kui tuleks targem meeskond vastu, siis peaks nagu kooskõlastama.

Ma arvan, et ressursse on küll. Allingu ja Cusworth on natuke eritüüpi tsentrid, neid tuleks kasutada rohkem. Paar korda kasutati Allingut õigel hetkel ja tegi oma punktid ära. Rohkem tuleks palli alla mängida, aga see pall peaks ikka vahepeal tagasi tulema: käima sisse-välja. Kohati tekib liiga palju põrgatust – pall võiks liikuda ja põrgatust kasutada teravuste loomiseks.

Jaanus Liivak, Valga Welgi peatreener:
Selge on see, et nüüd on meeskond juba kokku sulanud ja mäng on palju meeskondlikumaks läinud. Laupäevase mängu põhjal on nende silmist head võitlust märgata.

Eks neil ole selles suhtes päris vahva koosseis mängujuhtide osaski. Tsintsadze suruti eelmisel aastal rohkem raamidesse, see aasta on ta rohkem ründav mängujuht. Ja Leppik mängib rohkem sellist mängujuhi positsiooni.

Samamoodi on ka tsentrite poole pealt. Kui Cusworth on neil suur pikk kraana seal all, siis on mäng aeglasem. Kui panid Allingu sisse, siis suutsid Kaleviga joosta küll ja mängu agressiivsemaks ajada. Neil on vangerdusvariante päris palju.

Igal juhul on mäng positiivsemaks, meeskondlikumaks ja võitluslikumaks läinud. Ja see on ka täiesti loomulik, kuna uued mängijad on sulandunud.

Eks neid peast kinni haaramisi tuleb ükskõik mis tasemel, isegi NBAs. Rytase vastu oli Rockil hea mäng ja Tšehhi klubi vastu kodus võita – see näitab, et tase on olemas, ja igal juhul on hea vaadata. Nüüd on aeg sealmaal, et võiks hakata nii Rockil kui Kalevil need lõpud ka ära tulema, siis oleks asi veel roosilisem.

Tõnu Lust, Fausto-Tartu Kalevi treener:
See on super, et nad Kalevit suutsid võita, sest see oli põhimõtteline mäng ja võit annab positiivse energia, mida mängijatel vaja on. Selle baasilt saab edasi minna, aga mänguliselt on nad ka kindlasti arenenud.

Taktikaliselt mängib Rock paremini kui Kalev. Soovitasin ka Paavo Russaku kaudu, et mängigu maa-ala. Kui nad oma joonisest kinni peavad ja taktikaliselt kõvad on, võivad päris hästi mängida.

Huvitav on see, et Cusworth teeb mängu alguses oma asjad ära, aga lõpus hakkavad teised domineerima. Mängujoonis võiks ikka nii olla, et teda saaks terve mängu jooksul kasutada. Balanss peab paigas olema. Kui särab jälle Tsintsadze, siis unustatakse kaua aega ära see alt lõhkumine tsentrite kaudu.

Kui nad lähevad Balti liigat mängima või Euroopasse, siis peaks suutma mängijate võimeid avada ka välismängudel. See on treeneritele raske ülesanne.

Kõige tähtsam on see, mida tunnetan nüüd Fausto kaudu – kui oluline on ikka meditsiiniline pool. Eelmine aasta oli kõik triksis-traksis ja kui Rockil on kõik mängijad terved, siis selle arvelt saabki treener neid kasutada.

Andres Sõber, BC Rakvere Tarvase peatreener:
Ma olen kursis nende tegemiste ja värkidega küll ja minu meelest on nad tublimaks läinud. Juba see, et treener on leidnud enam-vähem need mehed, kellele põhipanuse paneb. Võib-olla siin natuke on veel ekslemist, aga alguses oli see, et ei saanud täpselt sotti, kellega mängida. Janar Talts näiteks hakkab oma kohta leidma. Üldjoontes on võrreldes hooaja algusega kindlasti parem.

Margus Metstak, BC Pirita treener:
Eks see hooaja alguse mäng on kõikidel meeskondadel kandiline ja krobe. Enne hooaega on mängijad just oma üldfüüsilise ettevalmistuse lõpetanud ja kõik tahetakse jõuga ära teha, meeskonna koostöö pole eriti heas hoos. Nii nagu Rockilgi – mida mäng edasi ja mida rohkem on saanud mängida kõvade ja nõrkade vastastega, siis tekib selline enesekindlus ja meeskonnamäng läheb aina ülespoole.

Selgroog on Rockil kõva ja meeskonna keskmine on stabiilne – ega nad eriti ära ei kuku. Nad hoiavad alates esimesest sekundist kuni lõpuminutiteni oma käekirja.

Ma arvan, et probleemne koht on vahetused. Vahetused peaksid sellised olema, mis ei too meeskonnamängu muutusi. Usun, et kui Üllar Kerde tahab mitut meest korraga vahetada, siis mängujoonise kinnipidamisega võib raskusi tulla. See 8., 9. ja 10. mees – nendega vahetusi tehes tuleb jube ettevaatlik olla. Aga tublid on, ilus on vaadata!

Kuigi üsna sageli ei kasuta mängijad oma potentsiaali ära. Isegi minul on õnnestunud paljude mängijatega koos mängida ja treenida Eesti koondises. Tegelikult on need väga-väga võimekad mängijad, aga tihti on nii, et mäng on läbi ja mehed pole väsinudki. See on kasutamata ressurss.

Aivar Kuusmaa, TTÜ KK peatreener:
Muretsen oma käekäigu pärast muidugi rohkem kui Rocki käekäigu pärast. Ei ole nii pingsalt jälginud, aga ma arvan, et iga sats läheb hooaja jooksul natuke ikka paremaks. Kokkumäng paraneb ja mäng-mängult hakkab mõni asi ka paremini välja tulema. Sama võin ma öelda ka TTÜ kohta – mängupilt on läinud paremaks, kuigi võite pole rohkem juurde tulnud.

Vaadates viimast mängu, ega nüüd Rock ei mänginud hästi, pigem Kalev mängis kehvasti ja Kalevi mäng oli paljus kinni selles, et Kriisa ei mänginud, ja eks neil ka mingid väsimuse tundemärgid on juures.

Kõik see asi algab pisiasjadest. Paar korda osa mehi üritasid liiga individuaalselt. Näiteks Brian Cusworth tahtis ise kiirelt ära teha. Ütleme, millega nad selle mängu ära lõhkusid, oli maa-ala – see toimis ja Kalev ei saanud maa-alas hakkama.

Rocki vaadates on Janar Talts esialgu minu jaoks pettumus. Ootasin temalt natuke rohkem. Kuigi ta ei ole liidrirolli mängija, teeb musta tööd ja kõike muud, aga temalt ootaks tulisemaid etteasteid. Nagu Kalevis on tõusnud tähtmängijaks Kangur, võiks Rockis olla Talts.