Täna algaval MMil on tähelepanu keskmes karjääri lõpetav sakslanna Magdalena Neuner, kes ihkab kuut kulda.
Kullatüdruk annab kodusel MMil lahkumisetenduse
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Magdalena Neuner kerkis komeedina viis aastat tagasi oma MM-debüüdil, kui tegi kaasa neljal distantsil ja võitis kolm kuldmedalit. Tänavusel MMil on aga hoopis teistsugune tähendus, kuna detsembri alguses teatas Neuner paljudele üllatuslikult, et käimasolev hooaeg jääb tema viimaseks.
Hiljuti 25-aastaseks saanud sakslannal on auhinnakapis kaks olümpiakulda ja üks -hõbe, kümme MM-tiitlit ja kolm -hõbedat, ta on kahel korral saanud esikoha MK-sarja üldarvestuses ja on liider ka tänavu, lisaks on ta kahel korral võitnud sprindi- ja ühisstardiga sõidu karika ning korra jälitussõidu ja tavadistantsi kristallgloobuse, MK-etappidel on Neuner triumfeerinud 32 korda.
Seda nimekirja vaadates polegi Neuneri loobumisotsus enam nii üllatav, ta on võitnud kõik, mis võita annab ja karjääri lõpust lahutab teda nüüd üheksa võistlust – kuus distantsi MMil ja kolm viimasel MK-etapil Hantõ-Mansiiskis.
Midagi erakordset
Sel hooajal on Neuner võitnud kaheksa etappi ja jõudnud poodiumile veel seitsmel korral, seetõttu kuulub ta mõistagi soosikute sekka ka Ruhpoldingus ning kodupublik loodab Neunerilt kullasadu.
«MMi ärevus on juba kohal, aga see ei ole segav faktor,» sõnas Neuner võistluseelsel pressikonverentsil. «Tahan saavutada midagi erakordset. Usun, et suudan seda. Suurepärane oleks võita kuus kuldmedalit, aga oleksin rahul ka ühe või kahega.»
Seni on Neuner suutnud kolmel korral ühelt MMilt võita kolm kõige kirkamat medalit, viimati mullu Hantõ-Mansiiskis, kus ta sai lisaks veel ka kaks hõbedat ja ühe 5. koha.
«Tema enda väljaöeldud eesmärk – medal igalt distantsil – näitab, kui enesekindel ta on,» rõõmustas Saksamaa koondise peatreener Uwe Müssiggang, lisades, et Neuner on praegu vana rahu ise.
Neuneri hüvastijättu kodupublikuga soovib kindlasti rikkuda temast MK-sarja üldarvestuses vaid 39 punktiga maha jääv valgevenelanna Darja Domratšjova, kes on sel hooajal 19 sõidust vaid kolmel esiviisikust välja jäänud.
Medalinõudlejate hulka kuuluvad kindlasti ka mullune MK-sarja võitja Kaisa Mäkäräinen, tänavu heas hoos olev venelanna Olga Zaitseva, norralanna Tora Berger ja rootslanna Helena Ekholm, aga miks mitte ka esimest täispikka hooaega tegev norralanna Synnøve Solemdal, kes suusatamiskiiruselt ei jää Neunerist just palju maha.
Kui Neuner oli kõigest viieaastane, alustas oma MK-karjääri laskesuusatamise elav legend Ole Einar Bjørndalen. 38-aastane norralane, kes on võitnud kuus olümpiakulda ja tulnud 16 korral maailmameistriks.
Kolm ja pool nädalat tagasi teenis ta Kontiolahtis oma karjääri 93. etapivõidu (lisaks on tal üks võit murdmaasuusatamises) ning tõusis sellega tagasi soosikute sekka, pannes paljud küsima: kas Bjørndalen suudab Ruhpoldingus oma medalikollektsiooni täiendada?
«Kindlasti pole ma favoriit, on palju teisi, kes on suuremad soosikud,» arvas Bjørndalen ise. «Sellest hoolimata olen valmis poodiumikohtade pärast võitlema ning minu suur eesmärk on võita individuaalne medal.»
Samas pole Bjørndalenil aimugi, palju ta oma imelise karjääri jooksul tiitlivõistlustelt medaleid on võitnud. Õige vastus on 47, lisaks veel neli medalit juunioride MMilt. «Olen üritanud lugeda, aga täpselt ei tea,» muheles ta.
Eestlaste lootus Lehtla
Tänavusel MMil on meeste seas kaks suurimat kullapretendenti MK-sarja liider Martin Fourcade ning kahekordne olümpiavõitja Emil Hegle Svendsen, kuid kodupubliku ees ihkavad medalile jõuda kindlasti ka sakslased Andreas Birnbacher ja Arnd Peiffer. Mulluse MMi kuningas, kolm kulda ja kaks pronksi võitnud norralane Tarjei Bø pole tänavu päris sama minekut näidanud, aga kindlasti ei saa ka teda maha kanda.
Eestlaste suurim lootus on sel hooajal arenguhüppe teinud Kadri Lehtla, kelle senine parim tulemus MMil pärineb 2008. aastast, kui ta sai Östersundis sprindis 20. koha.
Kolm ja pool nädalat tagasi peetud Kontiolahti MK-etapil jõudis Lehtla aga karjääri jooksul esimest korda 20 parema sekka, lõpetades jälitussõidu 18. positsioonil ning Ruhpoldingus on tema eesmärk ühisstardiga sõit, kuhu pääseb 30 naist – 15 MK-sarja paremat ja 15 naist MMi tulemuste põhjal.
Kontiolahtis näitas head minekut ka Eesti koondise raudvara Indrek Tobreluts, saades 17. ja 28. koha. Mullusel MMil püsis Tobreluts tavadistantsil kuni viimase lasketiiruni esikümnekonkurentsis, kuid kaks möödalasku andsid talle lõpuks 24. koha. MMi parim saavutus – sprindi 17. koht – pärineb tal 2000. aastast.
MMi esimese alana on täna kavas 2 x 6 + 2 x 7,5 km segateatesõit. Koondise lätlasest peatreener Maris Cakars otsustas võistlustulle saata Eesti nimekaima neliku, kuigi Eveli Saue pole sel hooajal väga võistelnud.
Eesti avavahetust sõidab Lehtla ning tema järel läheb rajale vaheaastat pidav, kuid MMil võistelda soovinud Saue. Meeste seas sõidab esimesena Tobreluts ja ankrumees on Roland Lessing.
Laskesuusatamise MM Ruhpoldingus
Neljapäev, 1. märts
16.30 2 x 6 + 2 x 7,5 km segateatesõit
Laupäev, 3. märts
13.30 meeste 10 km sprint
16.30 naiste 7,5 km sprint
Pühapäev, 4. märts
14.15 meeste 12,5 km jälitussõit
17.00 naiste 10 km jälitussõit
Teisipäev, 6. märts
16.15 meeste 20 km tavadistants
Kolmapäev, 7. märts
16.15 naiste 15 km tavadistants
Reede, 9. märts
16.15 meeste 4 x 7,5 km teatesõit
Laupäev, 10. märts
16.15 naiste 4 x 6 km teatesõit
Pühapäev, 11. märts
14.30 meeste 15 km ühisstardiga sõit
17.00 naiste 12,5 km ühisstardiga sõit