/nginx/o/2008/12/08/102760t1heddd.jpg)
Aasta 1940 – Eestis on üle 600 siselasketiiru ja laskmine kuulub meie paraadalade hulka. Aasta 2008 – Eestis pole enam mitte ühtki korralikku 50-meetrist sisetiiru.
Laskesport kiratseb tiirude puuduses
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuu aega tagasi suleti väljaspool Audentese spordikooli õppivatele laskesportlastele viimane võimalus Tallinnas trenni teha.
Ja seda täpselt nädal enne seda, kui ees seisid üliõpilaste maailmameistrivõistlused. Just siis, mil vormile tulnuks anda viimane lihv. Aga pole kohta, kus treenida – pole ka tulemust.
«See oli täielik šokk. Läksin tiiru ja kuulsin, et peame oma püstolid sealt kokku korjama, sest me ei tohi seal enam lasta. Mõtlesin, et kes ja miks nii teeb? Kas tõesti tahab keegi Eestis laskesporti välja suretada?» küsib võistkondlikus arvestuses 2003. aasta juunioride EMil pronksi võitnud Marie Maarend.
Kes on süüdi?
Nädala pärast seisavad ees Eesti meistrivõistlused. Ent Tallinnas elavatel tudengitel puudub võimalus harjutada. Ainuke variant on Männiku tiir, kuid sinna pääsemiseks oleks tarvis autot, mida neil mitte kusagilt võtta pole. Ühistranspordiga sinna ei pääse. Ja tulemus – sportlased jätavad võistlustele lihtsalt minemata. Tekib käegalöömise tunne. Milleks pingutada.
Eesti Laskurliidu tegevdirektori Meelis Loidi sõnul pole probleem sugugi mitte lahendamatu. Nimelt soovis Audentese spordikool, et nende omandusse kuuluvas tiirus valitseks kord. Seetõttu otsustatigi väljaspool kooli õppivatele sportlastele punast tuld näidata.
«Audentes ei taha võtta vastutust ja soovis leida kedagi, kes võtaks tiiru üürile. Kaitseliitude spordiklubi on sellest huvitatud ning loodetavasti on see vaid päevade küsimus, mil nad lepingu sõlmivad,» selgitas endine vehkleja Loit.
Ent see pole ainuke probleem, millega laskurid maadlevad. Kaugeltki mitte! Maailmameistrivõistlustelt Eestile aegade jooksul 149 medalit toonud alal pole praegu mitte ühtki korralikku sisetiiru. Terve vabariigi peale.
Tank või tiir?
Ainuke arendatav projekt on praegu Männiku lasketiir, ent seal on väidetavalt ehitustööd peatatud. Loit lükkas selle väite siiski ümber. «See, et Männikule sisetiiru ei tule, on praegu puhtalt kuulujuttude tasemel. Näidake mulle paberit, kus seda otsust on kinnitatud!» sõnas ta.
Eesti koondise endine peatreener Rein Valdru viskab kivi laskurliidu presidendi Tarmo Kõutsi kapsaaeda.
«Ta pole juba kaheksa aastat mitte ühelgi võistlusel käinud! Kui juhtkonda see ala ei huvita, siis mille kuradi pärast nad selle ülesande üldse võtsid?» kurjustab Valdru ja lisab: «See seltskond ei pööra Eesti laskespordile üldse tähelepanu. Mulle tundub, et vägisi üritatakse laskesporti välja suretada.»
Kolme korda maailmameistriks tulnud Inna Rose sõnul peaksid kaitsejõud ja Kaitseliit hoolitsema selle eest, et ala oleks jätkusuutlik. Selle eest, et sportlastel oleks koht, kus treenida. Ja selle eest, et võistlustel oleks ka edaspidi laskesportlasi. Mitte et tiirudes valitseks tühjus.
«See teeb kurvaks, et sellisel alal lastakse manduda. Kaitseliit ja kaitsejõud peaksid rohkem alaliiduga koostööd tegema,» pakkus Rose välja lahenduse.
Siinkohal tõstis Loit käed üles. «Tiirude koha pealt jäävad meie käed lühikeseks. Kui riigikaitse seisukohalt on Kaitseliidule kasulikum osta tank, siis me ei saa öelda, et eelistage lasketiiru. See on karm reaalsus, midagi pole teha.»
Valdru hinnangul pole võimalik selliste juhtidega aga edasi minna. Ta näeb lahendust Kaitseliidus, kes peaks hoolitsema tiirude ehitamise eest. Pole raha, pole tiirusid ja õige pea pole enam ka laskmist. Kas selline on ala tulevik?