Eesti Olümpiakomitee presidendi valimisele esitatud kandidaatide toetushäälte kontrollimisel selgus, et ainsana kogus vajaliku arvu hääli Neinar Seli, kelle esitas koguni 60 organisatsiooni. Vaid üks hääl jäi miinimumpiirist puudu Madis Kallasel, kelle kontosse kanti 14 toetusavaldust. Kolmas kandidaat Mait Riismann suutis koguda vaid kuus toetajat.
Kuigi praeguse seisuga ongi Seli ainus kandidaat, jättis EOK praegune president Mart Siimann õhku võimaluse, et Kallas saab siiski ühe hääle juurde. Neljast mittekõlblikuks tunnistatud avaldusest võidakse ühte arvestada. Otsuse langetab EOK täitevkomitee järgmisel nädalal.
«Üks avaldus jäi hiljaks, kaks avaldust polnud korrektselt allkirjastatud, ühele oli aga andnud allkirja inimene, kellel pole selleks õigust,» loetles Siimann. «Samas võib mõne alaliidu või maakondliku spordiliidu president olla äsja valitud ning vastavates registrites pole jõutud muudatusi teha. Kui asi on nii, võib sellist avaldust siiski arvestada.»
Postimehele teadaolevalt tekkis segadus Ida-Virumaa spordiliidu antud häälega. Vastava paberi allkirjastas Rene Kundla, kuid teda pole kantud äriregistrisse allkirjaõigusliku isikuna. Kundla sõnul valiti ta spordiliidu esimeheks alles septembri lõpus ja vastavat muudatust pole jõutud teha. Mehe sõnul ei tohiks see aga takistada teda dokumente allkirjastamast.
«Juhatuse liikme volitused ei teki ega lõpe mitte äriregistri kandega, vaid juhatuse liikme volituste algus ja lõpp on seotud isiku valimise ja tagasikutsumisega selleks õigustatud isikute või organi poolt,» selgitas Kundla.
Seli sõnul oleks valimistel konkurents kasuks tulnud, kuid samas luges ta tulemustest välja toetuse olemasolevale süsteemile. Teadupärast on Seli EOK asepresident. «Muutus muutuse enda pärast ei saa olla eesmärk. Süsteemi ei saa ega tohi pahupidi pöörata.
Tervikuna on ta näidanud oma elujõudu – tippsport on toonud sel aastatuhandel igalt olümpialt medali ning rahvaspordi võimalused on arenenud läbi aegade ühele parimale tasemele,» arutles Seli.