Peaaegu iga spordisõber on näinud tippvormis Ksenija Baltat, särtsakat, emotsionaalset, hüppepakult kummipallina kerkivat piigat. Berliini MMi kaugushüppe finaalis oli pisut teistsugune Balta – aga ikkagi finaalis, maailma eliidi hulgas.
Balta usub, et ükskord tuleb taas ka temal hea päev
24. august 2009, 08:38
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Täna ei olnud lihtsalt minu päev. Minus polnud tavapärast energiat, jalg oli pehme, see polnudki nagu päris mina ise.» Nii kirjeldas Balta oma võistlust. Karm, ent aus hinnang sportlaselt, kes lõpetas MMi 8. kohaga ja kel pole ühtegi põhjust häbi pärast silmi maha lüüa.
Ei maksa ju unustada, et talvel Euroopa sisemeistriks tulnud kaugushüppajale oli see seni parim suvine tiitlivõistlus. Esimest korda õnnestus tal eelvõistluste kadalipust läbi pugeda ning lõppvõistluselgi finalistide hulka murda. Kuid Balta olekust oli tunda, et tegelikult ihkas ta enamat.
Eile Berliini staadionil 6.62 hüpanud Balta tunnistas, et võistluse eel vilksatasid peas isegi mõtted võimalikust medalist, ent ta poleks unenäoski uskunud, et pronksi võitmiseks piisab hüppest 6.80. Just sellise tulemusega astus poodiumi madalaimale astmele Türgi esindaja Karin Mey Melis. Kulla võitnud ameeriklanna Brittney
Reese ja venelanna Tatjana Lebedeva olid eile pisut teisest klassist.
Pabistas üle
Nii oligi Balta pärast võistlust pisut kahevahel – kas rõõmustada või kurvastada. Lõpuks leidis ta siiski enda jaoks lahenduse. «Kurb olla pole ju tegelikult põhjust, kui, siis ainult natukene,» märkis ta ning kinnitas, et oli enne MM-võistlust medali võitmiseks vajalikus vormis. «Eelvõistlusel oli mul iga hüpe sellel tasemel.»
Paraku oligi just ränkraskeks kujunenud eelvõistlus see, mis röövis Baltalt eilseks energia ning koos sellega võimaluse osaleda päris suures mängus. Külmas ja vihmas sooritatud kolm katset nõudsid liialt palju ning kuigi kahe jõuproovi vahele jäi üks päev, ei suutnud ta selle ajaga piisavalt taastuda.
«Laupäeval tundus kõik hästi, tegin kerge soojenduse ning enesetunne oli hea,» kirjeldas Balta puhkuseks jäänud päeva. «Võib-olla pabistasin natuke üle – kui nüüd tagantjärele mõelda, leiab mõned sellele viitavad asjad. Ilmselt polnud ma kolm päeva kestvaks võistluseks veel valmis.»
Vajab väikest puhkust
Valmisoleku all mõtles Balta just vaimu tugevust. Ta rõhutas, et eelvõistlus näitas sportliku vormi hästi ära, see olnud väga hea.
Eile üritas Balta alustada kindlapeale tehtud katsega ning see ka õnnestus. Paraku jäigi esimene hüpe päeva parimaks. Enamat saavutamast võis segada ka soojendusel hüppeliigesesse tekkinud kerge valu.
Võistluse käigus ei tahtnud ta siiski olukorraga leppida ning üritas lõpuni. «Alati tuleb võidelda, ükskõik kui raske ka parasjagu poleks. Isegi viimase katsega saab veel palju muuta,» sõnas Balta. «Püüdsin, aga kahjuks ei tulnud midagi välja.»
Ilmselt oli kaugushüppevõistlus kõigi jaoks raske, ka konkurentide parimad tulemused sündisid võistluse esimeses pooles. Kullanaine Reese hüppas 7.10 kolmandal katsel, Lebedevale andis hõbeda teises voorus saavutatud 6.97.
Kuigi selle võistluse põhjal jäid tipud Baltast kaugele, ei pea ta nende võitmist lootusetuks ettevõtmiseks. «Olen neid kõiki varem võitnud, järelikult pole miski kättesaamatu,» leidis ta. «Küllap tuleb minulgi jälle hea päev, kus olen mina ise. Kuid praegu vajan selleks väikest puhkust.»
See ei tähenda aga, et Eesti parim naiskergejõustiklane kuulutaks hooaja lõppenuks. Vastupidi, ta vaatab tulevikku optimismiga. «Hooaeg on möödunud väga hästi ja ees ootavad veel väga head võistlused,» lausus ta.