Terve hooaja Venemaal Moskva Dinamo korvpalliklubi noortesüsteemi ülesehitamisega tegelenud treener Üllar Kerde on naasmas kodusesse korvpalli. Pooleliolevas Eesti naiste meistriliiga finaalseerias tegutseb ta Tallinna Ülikooli abitreenerina, suvel istub noormeeste U-20 koondise teise treeneri toolil ning pole võimatu, et sügiseks leiab kodumaal püsivama töö. Venemaal tegutseb ta ka edasi, kuid koordinaatorina ega pea pidevalt seal viibima.
«Põhimõtteliselt on mu töö valmis ja pikaks ajaks ei pea ma enam sinna minema, käin kohal vaid vajadusel,» rääkis Kerde, kes tuleval kuul asub ametisse ka Eesti Korvpalliliidu koolitusjuhina.
Naiskonnaga töötamises ta endal siiski suurt rolli ei näe. «Vaatan lihtsalt kõrvalt ja avaldan oma arvamust,» rääkis Kerde. «Naistega on huvitav töötada – selles mängus juhtub palju sellised asju, mida meestega mängides ette ei tule. Naistel peab mängimiseks olema rohkem mõistust kui meestel.»
Lisaks lihtsalt põnevuse otsimisele on Kerdel aga veel üks tagamõte – terve hooaja Venemaal administratiivtööl veetnud mees soovib hoida end ka treenerina joonel, et võistkonnaga töötamise rütm ei kaoks.
Kas see tähendab, et Kerde soovib tuleval hooajal asuda taas mõne meeskonna etteotsa? «Seda ei oska ma ütelda, pole otseselt selle peale mõtelnud. Olen ajalehest lugenud, et Eestis leidub treenereid, kes teevad kuu ajaga seda, mida teised treenerid suudavad aastatega… Aga eks ma sügisel vaatan, natuke võib ju proovida,» jättis ta kõik otsad lahti.
Kerde sõnul andis Venemaal veedetud hooaeg talle väga palju ning see võimaldab vaadata Eesti korvpalli teise pilguga. Ta märkis, et erinevalt Eestist on idanaabrite juures meeskondades tööl veel palju vanu treenereid. «Spordis maksab mõistus ja kogemus, seda viimast pole võimalik raha eest osta,» nentis ta.
Kindel on aga see, et suvel töötab Kerde Eesti U-20 koondises värske peatreeneri Indrek Ruudu abilisena. Kui noorem kolleeg küsis, kas ta oleks nõus appi tulema, ei kõhelnud Kerde kuigi kaua. Seda enam, et koondises on mitu poissi, kes treenisid Audenteses Kerde juhendamisel, lisaks võimaldab EM-turniiril osalemine näha teiste riikide tulevasi tippmängijaid.
Eesti koondise võimalikku edu või ebaedu on raske ennustada, kuid ärevaks teeb teadmine, et näiteks meistriliiga tasemel mängis tänavu vaid 14 U-20 vanuseklassi mängijat ning enamik neist olid lihtsalt oma klubi pingisoojendajad.
«Poisid ise pole süüdi, pigem on probleem selles, et noori mängijaid ei kasvatata nii nagu vaja. Igal hooajal mängib A-klassis üle 20 meeskonna, aga kuhu need mängijad kaovad?» viskas Kerde õhku küsimuse.
Kerde sõnul on ta viimasel ajal korduvalt kohtunud alaliidu peasekretäri Keio Kuhiga ja rääkinud asjadest oma vaatevinklist. Kogenud treener peab oluliseks kasutada ära Venemaal nähtut, pannes selle kokku koduse korvpalliga.
«Meil pole järjepidevust ja paljusid asju tuleks teha teistmoodi,» leidis Kerde. «Võtame kasvõi noorte korvpallurite kasvatamise – peaksime vaatama, kes ja kuidas lapsi õpetavad, sest osa treenereid ei kõlba sellele tööle, osal pole aga õpetamiseks oskusi. Paljudel meie treeneritel pole haridust. Näiteks kui 20-aastane noor otsustab, et ta hakkab pallipatsutamise asemel treeneriks, siis Venemaal pole see koolis käimata võimalik, Eestis aga küll. Kusjuures meistriliiga tasemel pole vastav haridus nii määrav kui lastega tegelemisel.»