/nginx/o/2015/05/15/4066929t1h847b.jpg)
Eesti odaviske esinumber Risto Mätas avab hooaja tuleval kolmapäeval Pekingis. Suuri eesmärke ta avavõistluseks ei sea, sest aastatega kogunenud kogemuste põhjal teab ta, et korralike tulemusteni jõudmiseks vajab ta nii-öelda sissevõistlemist.
Mätas loobus võitlusest gravitatsiooniga
/nginx/o/2011/06/01/606586t1hfd1b.jpg)
15. mai 2015, 15:39
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Mullu, kui Rio olümpiani oli veel palju aega, võis erinevaid asju katsetada, tänavu püüan oma tavapäraseid plusse ära kasutada,» rääkis Mätas. «Paljud küsivad, miks ma ei muuda oma hoojooksu kiiremaks – mulle see ei sobi. Lisaks parandasin oda väljalennu nurka ehk teisisõnu viskan madalamalt. Aitab küll sellest gravitatsiooniga võitlemisest.»
Mätas, kes harjutab enda ja vend Rauno koostatud treeninguplaanide järgi, leiab, et võrreldes mitme eelmise hooaja algusega on tänavu seis parem. Eelkõige just tehniliselt ja viskevõimsuselt. See aga ei tähenda kaugeltki seda, et tiitlivõistlustel korduvalt lõppvõistlusele pääsenud mees läheks kohe tulemust tegema.
«Ma ei taha minna võistlusele panema. Tavaliselt ei tule siis midagi välja,» nentis ta ja meenutas mõne aasta tagust aega, kui tundis, et on valmis viskama oda kaugele, kuid ei suutnud seda teha. Järgmisel päeval, kui keha oli väsinud ja lihased valusad, viskas ta aga pingevabas olekus 82 ja pool meetrit.
Augusti lõpus Pekingis peetavale MMile pääsemiseks tuleb visata 82 meetrit. Mullu Mätas selleni ei küündinud, kuid ta ei lase kahtlemata keeruliselt täidetaval normil ennast häirida.
«Normi täitmine ei tohi tekitada psühholoogilist barjääri – nii nagu mõne mehe jaoks on selleks 80 meetri joone ületamine,» märkis ta. «Aga ma tean, et mitu hooaega on õige vise minusse sisse jäänud.»