Eesti jalgpallikoondise peatreener Martin Reim tunnistas pärast 2018. aasta MM-valikmängus Kreekalt saadud kaotust, et mänguplaani suudeti täita, kuid taas olid koondise jaoks murekohaks standardolukorrad.
Reim: üritasime 2. kuni 93. minutini väravat lüüa
11. oktoober 2016, 01:08
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Nurgalöökide puhul teadsime, et nad on hästi võimsad ja jõulised. Meil oli esimese nurgalöögiga probleeme. Esimesed poolteist minutit ei meeldinud mulle meie esituses üldse,» rääkis Reim mängujärgsel pressikonverentsil. «Tuldi ja löödi see pall nagu papinael sinna nurka ära. Selliseid asju ei saa lubada.»
Lihtne viga kasti lähedal
Teise värava puhul tunnistas Reim, et selles olukorras sai Aleksandr Dmitrijevi poolt tehtud natuke liiga lihtne viga, mis kinkis vastastele trahvikasti lähistelt karistuslöögi. «Oli natuke liiga lihtne viga kasti lähedal. Löök tuli seejärel ju väravavahi nurka. Samas oli seal suur meeste hulk ja väravavahil oli keeruline löögile reageerida,» kirjeldas Reim teist väravat.
Läksime väljakule kindla plaaniga haarata initsiatiiv ja olla agressiivselt ründavad.
Kuigi Eesti jäi juba 2. minutil kaotusseisu ja seejärel tuli asuda maruliselt ründama, siis Reimi sõnul oli ründav mänguplaan eestlastel nagunii kavas. «Plaanisimegi mängida suhteliselt sarnast mängu. Läksime väljakule kindla plaaniga haarata initsiatiiv ja olla agressiivselt ründavad. Teadsime, et teatud tsoonides on neil väheke vanemad mängijad ja üritasime neid natuke survestada,» kirjeldas peatreener mänguplaani ning tunnistas, et kokkuvõttes on kaotus ikkagi kaotus.
«Mis seal kaotusmängus ikka rahule saab jääda. Üritasime 2. kuni 93. minutini väravat lüüa. Selle üle on hea meel, et me ei kaotanud hetkekski usku, et oleme võimelised väravat lööma. Viisime palle vastaste liini taha. Kvaliteet ei olnud täna aga see, mida oleks vaja olnud. Soov ja tahtmine mängu võita oli positiivsem pool,» rääkis Reim.
Emotsioonid möllasid
Peatreener tunnistas, et ka tema jaoks oli tegemist emotsionaalse mänguga ning energiat kulus omajagu ka platsi ääres. «Mida suurem on mäng, siis seda suuremad emotsioonid on ka endal. Füüsiliselt võimsate vastastega mängides peame olema ka ise jõulised ja agressiivsed. Mina kemplesin rohkem kohtunikega,» muigas peatreener. «Emotsioonid ikka mängu ajal möllavad. Oli asju, milles olin kohtunikega erimeelsusel. Nii on see jalgpallis alati, et ei ole rahul, kui vilistatakse.»