:format(webp)/nginx/o/2017/08/22/7018899t1h5e9f.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2017/08/24/7024289t1h69ab.jpg)
Eesti ja Soome võrkpallikoondised kohtuvad täna 32. omavahelises matšis ning Eesti jahib alles oma seitsmendat võitu. Viimasest põhjanaabrite alistamisest on möödas juba tosin aastat: 2. juulil 2005 oldi Rakveres peetud maavõistluses naabritest üle 2:3. Järgmised kaheksa matši on kuulunud soomlastele, sealjuures ka üks kohtumine EM-finaalturniiril, kui 2009 olid nende võidunumbrid 3:0.
Ajaloo järgi võiks seega eeldada, et Soome on täna Eesti aja järgi 18.30 algavas matšis selge favoriit. Aga! Viimasest omavahelisest matšist on möödas juba viis aastat. Kui Soome on tulemuste põhjal nende koondisesuvedega oma tasemenivood suutnud hoida enamvähem stabiilsena, siis Eesti on astunud seitsme penikoorma saabastega oma arengus edasi.
«Väga kummaline, kas pole?!» nentis ka Soome peatreener Tuomas Sammelvuo Postimehele antud intervjuus, et naabritevaheline viieaastane mängupaus pole maailmas väga tavaline. «Me oleme Cretuga (Eesti peatreener – V.V) palju sõpruskohtumistest rääkinud, aga erinevatel põhjustel pole need realiseerinud.»
See tähendab, et väljakule minnakse täna teatavas teadmatuses. Soomlased on meie koondise mängu viimseni läbianalüüsinud ning mõistavad, et Eestit tuleb karta. Meie mehed teavad, et Soome on juba kümme aastat mänginud Maailmaliigat ning tänavuse suve põhjal on neil nüüd olemas võrdlusmoment, millist taset selleks tarvis on. Aga millised jõuvahekorrad platsil olema saavad, on enne avavilet keeruline ennustada.
Niisiis, milles saab üldse kindel olla? Et vihavaenu platsil ei kohta. Eesti ja Soome koondised ööbivad Gdanskis samas hotellis ning omavahel ollakse kõige suuremad sõbrad. Mingit derbiatmosfääri, et naabreid tuleb kindlasti alistada, õhus pole – pigem on tegu tähistamisega, et kaks maailma kaardil pigem väikest riiki on jõudnud mõlemad suurturniirile ning vähemalt ühe jaoks on garanteeritud koht ka play-offis. Pöidlad pihku, et see oleks Eesti!