Uuringus selgus, et MMil võivad kohtunikud näidata oodatust rohkem kaarte
/nginx/o/2020/09/07/13330889t1hf416.jpg)
11. juuni 2018, 21:39
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2018/06/11/7895753t1heef9.jpg)
Sellel aastal on MMil kasutusel videokordused, mille abil on kohtunikul võimalik kahtlased olukorrad järgi vaadata. Viimased uuringud näitavad, et videokorduste põhjal otsustamine võib tähendada seda, et me hakkame nägema hulga rohkem kollaseid ja punaseid kaarte.
Uuringutel tehti kindlaks, kuidas kohtunikud reageerivad olukordadele vaadates neid reaalajas võrreldes aegluubis vaatamisega. Vigade määramisel ei olnud aegluup otsustav tegur, tavakiirusel vaadatud olukordadest tuvastati olukordi 61% täpsusega, aegluubis vaadates 63% täpsusega.
«Aegluubis videot vaadates on selgem, kes algatas vea olukorra, kas seal oli tegelikult kontakt või mitte. Lisaks sellele on lihtsam tuvastada, kas viga tehti karistusalas või väljaspool,» rääkis põhilistest videokorduste eelistest üks uuringu läbiviijaid Joachim Spitz Thestatementile.
Vahe tuli sisse siis, kui kohtunikud otsustasid, kas olukord on kaardi andmise vääriline. Uuringu jaoks näidati 88-le professionaalsele jalgpallikohtunikule videotest väljakul tehtud vigu. «Meie tulemused näitavad, et aegluubis nähtud olukorrad tõstavad kohtunike tahtmist anda mängijatele kollane või punane kaart,» rääkis Spitz.
Uuringu läbiviijate arust on see tähtis leid, sest tänu sellele saab edasi mõelda, mis olukordades tegelikult kordust kasutada mõtet on. Lisaks arvavad uurijad, et videokordus on hea vahend, mille abil määrata suluseisu või muid sääraseid olukordi, kuid see ei pruugi olla parim lahendus selliste karmide otsuste määramiseks.
Sellel aastal Venemaal toimuv MM on esimene jalgpalli suurvõistlus, kus on kasutusele võetud ka videokorduste võimalus.