Kas dopinguküttide aps päästab Veerpalu?

Andrus Veerpalu Foto: Peeter Langovits

Eesti Antidopingu juht Kristel Berendsen on veendunud, et Andrus Veerpalu positiivseks osutunud dopinguproovi võtmisel ja käitlemisel ei tehtud vigu.
 

Teist meelt on aga pühapäeval Rahvusvahelise Suusaliidu dopingukomisjonile selgitusi jaganud Veerpalu advokaat ­Aivar Pilv, kes rääkis ajakirjandusele, et proovid olid võetud erakordsetes tingimustes, ja andis mõista, et need võisid olla kontrolli teostamiseks kõlbmatud. Samas ei soostunud Pilv täpsustama, millest täpselt jutt käib.

Berendseni sõnul polnud aga 29. jaanuaril Otepääl võetud proovide juures midagi tavapäratut. Samuti ei uskunud ta, et proovi võtmisel reeglite vastu eksiti.

«Nüüdseks on ju avalikkusele teada, et proovi võttis Gea Muru, kes on teinud seda tööd üle kümne aasta ja alati oma ülesannetega väga hästi hakkama saanud,» lausus Berendsen ja lükkas ümber vahepeal meedias levinud väite, nagu oleks seda teinud hoopis ta poolvend Kaspar Valgepea. «Ta oli küll seal kohal, kuid tunnistajana, konkreetselt selle proovi võttis Muru.»

Täpsed reeglid

Eesti ühe tuntuma dopinguteema-spetsialisti Mihkel Mardna sõnul pole temagi Veerpalu juhtumi üksikasjadega kursis, kuid puhtalt oletuslikult võivad saatuslikuks saada ka mõned sellised eksimused, mis tavaolukorras ei tuleks kunagi ilmsiks.

«Proovide transportimisel ja hoidmisel on väga täpsed reeglid,» rääkis Mardna. «Kui näiteks uriiniproov seisab liiga sooja temperatuuri käes, hakkab pH-tase muutuma ja see pole enam keelatud ainete kasutamise avastamiseks kõlbulik. Samuti on täpselt paigas, millise aja jooksul tuleb vereproovid tsentrifuugida ja millistes tingimustes neid ühest kohast teise saata. Oluline on ajalimiiti mahtumine.»

Enne Berendseni Eesti ­dopinguagentuuri juhtinud Mardna hindas sportlastelt proovide võtmisega tegelevaid kaasmaalasi asjatundlikuks ja kogenud spetsialistideks. Vaatamata sellele olevat aga rikkumise võimalusi palju. Ta tõi näite, kus proovide vedamiseks mõeldud külmakonteineris on küll õige temperatuur, kuid puudub näidik, mis seda pidevalt salvestaks. Sellisel juhul saab proovi tulemuste õigsust vaidlustada.

«Võib juhtuda ka nii, et proovi võtja teab, et kõik on korras ja midagi ei saa juhtuda ning mugavusest jätab mõne reeglites ettenähtud väikese detaili täitmata,» nentis ta. «Selliste asjade avastamine ongi juba asjaga tegelevate advokaatide, juristide ja muude spetsialistide töö.»

Kahtlased väited

Berendsen lükkas aga kõikvõimalikud kahtlused ümber. Ta kinnitas, et proovide võtmisel ja transportimisel ei läinud midagi valesti ja saadetis jõudis õige temperatuuri juures tähtaja piires laborisse.

«Proovide transpordiga ei tegele tegelikult meie, vaid proovi tellija – seekord siis Rahvusvaheline Suusaliit. Meie anname teada, millal proov võetakse ja nemad saadavad kullerfirma esindaja koos spetsiaal­se konteineriga kohale,» kirjeldas Berendson asjade käiku. «Kui proovi võtmisel või transportimisel oleks reegleid rikutud, ei hakkaks labor üldse analüüse tegemagi. Iga väiksemgi asi on ju dokumenteeritud.»   

Mardna tunnistas, et Veerpalu kaitsemeeskonnast on mõned korrad tema poole pöördutud ja mõne asja kohta arvamust küsitud, kuid juba aastaid ei pea ta end sellel teemal parimaks spetsialistiks. Küll aga nimetab ta aga Veerpalu looga tegelevat meeskonda muljetavaldavaks. «Sulev Kõks on Eesti mõistes teadlasena maailma tasemel kuulus ja vastavas teemas ilmselt praegu kõige rohkem tsiteeritud eestlane,» kiitis ta.