Horvaatia võib juba enne suurt finaali MM-tiitliga uhkustada
12. juuli 2018, 14:38
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Horvaatia on jalgpalli maailmameister! Eelnev lause võib pühapäeva õhtul tõeks saada, ent mõnes mõttes on see täiesti tõsi juba praegu.
Nimelt hakati Šotimaa fännide naljast välja kasvanud ja 2003. aastal Inglismaa ajakirjaniku Paul Browni poolt ametlikult käivitatud algatusena pidama MM-tiitli arvestust sama süsteemi järgi, mis on kasutusel profipoksis. Põhimõte on lihtne – «meistrivöö» endale saamiseks tuleb alistada valitsev tiitliomanik.
Läbi aegade teises rahvusvahelises kohtumises alistas Inglismaa 1873. aastal 4:2 Šotimaa ja sai tiitli enda kätte – esimene mäng aasta varem oli lõppenud väravateta viigiga. Edaspidi oli süsteem lihtne, võidukas meeskond sai tiitli enda kätte ning täidetud pidi olema vaid üks tingimus: tegu pidi olema ametliku A-kategooria maavõistlusega.
Esialgu käis tiitel käest kätte Suurbritannias ning selle sattumine mujale oli keeruline, kuna britid ei osalenud ju 1930., 1934. ega ka 1938. aasta MMil. Alles 1931. aastal rändas tiitel mandrile, kui Austria alistas 5:0 Šotimaa. Uuesti tiitli enda kätte saanud inglased loovutasid selle 1950. aasta MMil šokk-kaotuse järel USA-le ning suuresti tänu sellele sai vahepeal end neli päeva maailmameistrina tunda ka näiteks selline pisiriik nagu Hollandi Antillid, enne kui omakorda Mehhikole alla jäädi.
1970ndate aastate lõpuni oli MM-tiitel taas Euroopa meeskondade päralt, rändas siis neljaks aastaks Lõuna-Ameerikasse ja naasis 1980ndatel Euroopasse. 1992. aastal tegi tiitel maailmale peaaegu tiiru peale, jõudes Põhja-Ameerika, Austraalia ja Lõuna-Ameerika kaudu esmakordselt ka Aasiasse, Lõuna-Korea koondise kätte. 2004. aastal kustutati gloobuselt viimanegi valge laik, sest tiitli sai esimest korda enda valdusesse Aafrika meeskond – Nigeeria.
2010. aastal sai Hispaania ühes ametliku MM-tiitli võiduga enda valdusesse ka mitteametliku, loovutades selle siiski juba Argentinale. 2012. aastal läks karikas Jaapanilt üle Põhja-Koreale ning sel perioodil sai võimaluse tiitlit püüda enneolematu hulka maailma edetabelis väga madalal olevaid riike nagu näiteks Filipiinid, Palestiina, Guam ja Hong Kong.
Vahepeal Rootsi kaudu taas Lõuna-Ameerikasse sattunud tiitel käis läbi enamiku kontinendi riike ning jõudis Peruusse, kes suutis seda 11 korda kaitsta. Käimasoleval MMil kaotati aga kohe alagrupi avamatšis Taanile, kellelt võttiski tiitli nädalapäevad hiljem kaheksandikfinaalis kohatud Horvaatia.
Eestil pole mitteametliku MM-tiitli peale seni veel kordagi mängida õnnestunud, kuid see pole sugugi võimatu. Tuleb vaid kokku leppida maavõistlus tiitliomanikuga ja ongi tehtud! Tõsi, esiteks on valitseva maailmameistriga – olgu selleks pärast pühapäeva Horvaatia või Prantsusmaa – maavõistlust korraldada ülimalt raske ja teiseks on maavõistluste arv FIFA uues mängukalendris Rahvuste Liiga asutamise tõttu märgatavalt vähenenud. Niisiis jääb loota vaid loosiõnnele MMi ja EMi valiksarjades või Rahvuste Liigas ning seejärel tiitliomanikust jagu saada, mis võimaldakski end tunda maailmameistrina. Kas või mitteametlikult!