Nabi tuli juba 13 aastat tagasi noore üllatusmehena maailmameistriks. Kas kõik medalid on ühesugused või mõni teistest erilisem?
«Iga medal on kallis ja tähtis. Kui võidad medali, tähendab see, et tehtud töö on läinud täkkesse ja oled tasu saanud,» vastab ta.
Tänavu Kasahstanis Nur-Sultanis peetud maailmameistrivõistluste kolmas koht oli siiski omamoodi eriline. «MM oli Tokyo olümpia esimene valikvõistlus. Varasematel kordadel ei õnnestunud mul tervelt aasta enne olümpiat pääset kätte saada, jõudsin selleni alles olümpia-aastal peetud viimastel valikturniiridel. Medaliga kaasnenud olümpiakoht tähendab suurt lisaväärtust, sest nüüd ei pea ma järgmisel aastal enam kvalifikatsiooniturniirideks valmistuma. Seejuures läheb kadalipp iga olümpiatsükliga tihedamaks, kohti võetakse vähemaks. Kui eelmisele olümpiale pääses minu kaalus 20, siis nüüd ainult 16 meest,» seletab maadleja.
2006. aastal olin ehk selline kartmatu, uljaspea, kes isegi ei osanud mingeid ohte eriti näha. See oli hea, andis suure enesekindluse.
Heiki Nabi
Heiki Nabi anno 2006 vs. Heiki Nabi anno 2019, mis on peale lisandunud kogemuste praegu veel teistmoodi?
Matimees annab vägagi huvitava vastuse. «2006. aastal olin ehk selline kartmatu, uljaspea, kes isegi ei osanud mingeid ohte eriti näha. See oli hea, andis suure enesekindluse.
Noorena tuli asi kergelt kätte, aga kui tekkisid vigastused, kaotused, raskemad ajad, vähendas see vahepeal enesekindlust. Praegu mõtlen palju rohkem kui aastal 2006, et mis kõik on ja kuidas peaks olema. Võib-olla mõtlen kohati liigagi palju. Võiksin olla enesekindlam ja julgemalt peale minna.
Kui analüüsid palju, siis ühest küljest on hea, et saad teada igasuguseid asju. Samas paljude asjade teadmine võtab eneseusku vähemaks. Kui sa tead nii palju, siis näed ka võimalikke ohuolukordi, mis võivad tekkida. Ja hakkad mõtlema, et kas üks või teine asi on võimalik. Ei tohi lasta tekkida olukorral, et kõik need mõtted haaraks sind enda võimusesse,» filosofeerib Nabi.
«Kui jätkanuksin nii nagu tegin asju aastal 2006, poleks mu karjäär kujunenud nii pikaks. Aastate jooksul kogunenud teadmisteta pole võimalik pikalt sporti teha, sest sa kas vigastad ennast või lõpeb karjäär mingil muul põhjusel. Kõigil tuleb ette tagasilööke, tuleb osata neist õppida ja edasi minna. Selle kaudu kasvad paremaks sportlaseks, õpid ennast paremini tundma, saad teada, kuidas jälle heasse vormi jõuda.»
Nabi võitis esimesed medalid oma kauase treeneri Henn Põlluste juhendamisel, 2017. aastast harjutab ta ukrainlase Igor Bugai näpunäidete järgi. Kui suur on treeneri roll sportlase mõtete suunamisel?
«Noor sportlane vajab kindlasti treenerit, kes juhendab ja õpetab asjadest paremini aru saama. Hiljem tead juba ise paljusid asju. Nüüd peab treener juba kõrvalt vaatama analüüsiva pilguga ja oskama anda protsessidele hinnanguid. See pilk on väga oluline,» rõhutab matimees.