Klæbo skandaalsest MMi lõpplahendusest: mõtlesin sellele, mida saaks peksta ja hävitada

Pettunud Johannes Høsflot Klæbo. Foto: Sergei Bobylev/Sergei Bobylev/TASS

Norra murdmaasuusataja Johannes Høsflot Klæbo rääkis NRK-le, mis tunded valdasid teda möödunud pühapäeval, kui ta jäi Oberstdorfi maailmameistrivõistlustel ihaldatud kuldmedalist ilma.

MMi 50 km maratoni lõpplahenduse määramisel oli võtmekohaks videopilt telekordusest. «Ma pole seda pärast žürii juurest lahkumist kordagi vaadanud. Tahan lihtsalt kõik selja taha jätta. Ma ei ole kunagi ühelegi võistlusele nii palju energiat kulutanud,» lausus ta. «Võtan kaasa selle enesetunde, mis mul oli finišijoont ületades, ja püüan kõik muu unustada.»

Pärast Oberstdorf MMil maratoni finišit andis Venemaa sisse protesti. Selle ülevaatamisele kulus umbes poolteist närvilist tundi. Telekaamerad näitasid sel ajal korduvat ka Klæbot, kes oli silmnähtavalt rahutu.

«Kõige hullem osa oli ootamine. Jõudsin finišisse ja küsisin, mis juhtus. Mulle vastati, et kõik läheb hästi,» meenutas Klæbo.

Aga ei läinud. Norralane tuli küll esimesena üle finišisse, kuid sada meetrit varem põrkas ta kokku venelase Aleksandr Bolšunoviga, kelle suusakepp murdus. Žürii rahuldas Venemaa protesti ja Klæbole näidati punast kaarti.

Norralane pidi žürii ette minema ka teist korda. Sel korral tema selgitusi enam ei kuulatud, vaid öeldi välja karm uudis. «Pidime ikka päris mitu minutit ootama ja see oli ilmselt kõige hullem. See oli karm sõnum. Pidin end kontrollima ja inimestest eemale pääsema,» kirjeldas 24-aastane suusataja teda vallanud tundeid.

«Tol hetkel ei mõelnud ma võib-olla ratsionaalselt. Mõtlesin sellele, mida saaksin peksta ja hävitada. Ma sain palju abi Arildilt (sprindi koondise treener), kes tuli minuga paar tundi hiljem istuma. Ta suutis öelda õigeid asju ja veenis mind õhtusöögile tulema ja suurepärast MMi tähistama,» lausus Klæbo.

Kuigi Norra suusaliit tahtis Klæbo diskvalifitseerimise apelleerida, palus suusataja kaebuse tagasi võtta. Ta ei pea õigeks, et suusaradadel toimunu üle hakkaksid õigust mõistma juristid.

Ühtlasi lükkas norralane ümber väited, nagu ta oleks apellatsioonist loobunud üksnes sellega kaasneda võinud kriitika tõttu. «Olen olnud vihane ja pettunud. See kõik on olnud väga-väga raske, ma isegi ei varja seda. Kuid mul on minu meeskonnakaaslased ja ma saan hakkama.»