Bjørndalen 93. etapivõidust: see oli mu karjääri magusaim esikoht

, spordireporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ole Einar Bjørndalen Kontiolahtis jälitussõidus esimesena finišijoont ületamas.
Ole Einar Bjørndalen Kontiolahtis jälitussõidus esimesena finišijoont ületamas. Foto: SCANPIX

Poolteist nädalat tagasi teenis laskesuusatamise kuningas, 38-aastane Ole Einar Bjørndalen MK-sarjas karjääri 93. etapivõidu (lisaks on tal üks etapivõit murdmaasuusatamises – toim). Norralase sõnul oli tegu tema karjääri ühe suurima võiduga.

Bjørndalen võidutses Kontiolahti etapil jälitussõidus. Enne seda oli aga Bjørndalen viimati triumfeerinud 5. detsembril 2010 ehk siis võidupaus oli aasta, kaks kuud ja seitse päeva, vahendab Norra uudisteagentuur NTB.

«Ma ei paneks seda võitu esikohale, aga kindlasti oli see kõige magusam võit nende 93 seas,» tunnistas Bjørndalen. «Ma pole kunagi MK-etapi järel sellist tunnet kogenud ja tegelikult isegi mitte MMil. Sellest võidust võimsam on ilmselt vaid mu esimene olümpiakuld.»

Oma esimese olümpiakulla võitis Bjørndalen 1998. aastal Naganos sprindis, see oli tema esimene tiitlivõistluste kuldmedal.

«Olen viimase aastaga palju üle elanud Nägin selle võidupõua ajal kõvasti vaeva ja treenisin palju, aga sain ka tõsise vigastuse. See oli nii minu kui mu lähedaste jaoks raske aeg,» tunnistas Bjørndalen. «Nad on tunnetanud, et viimase aasta jooksul on mu tuju olnud teistsugune. Võtan nende ees mütsi maha, et nad seda kannatada suutsid.»

Bjørndaleni võimsaim olümpia oli 2002. aastal Salt Lake Citys, kui ta tegi puhta töö, võites neli kuldmedalit. «Salt Lake’is olin ma masin. Neli olümpiakulda ületasid selle emotsiooni, mis sain Naganos esimest kulda võites,» meenutas ta. «Aga need kaks esitust (Nagano ja Salt Lake City olümpia – toim)) on minu arvates mu suurimad saavutused.»

Kuigi viimastel aastatel on paljud avaldanud, et Bjørndaleni parimad aastad on möödas ja ta ei suuda enam noortega konkureerida, ei kaotanud Bjørndalen ise kordagi lootust, et suudab taas poodiumi kõrgeimale astmele tõusta.

«Teadsin, et ükskord võidan taas, aga olin valmis, et selleks võib aega kuluda. Olin valmis, et võin sel talvel võiduta jääda ja samuti ka järgmisel,» rääkis ta. «Minu eesmärk on olla tippvormis 2014. aasta Sotši olümpial. Aga pingutan igal aastal ja olen alati motiveeritud.»

Järgmisel nädalal algavad Saksamaal Ruhpoldingus tänavused maailmameistrivõistlused. Seni on Bjørndaleni auhinnakapis 16 MM-kulda, 11 hõbedat ja üheksa pronksi.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles