Kalev/Cramo korvpallimeeskond näitas Balti liiga veerandfinaalseeria kahes esimeses mängus heal tasemel korvpalli. Pallurite tegutsemist oli lust vaadata, kuid samas tekitab ka küsimuse, miks ei võiks kalevlased mängida nii terve hooaja? Miks kujunevad paljud Ühisliiga, aga ka Balti liiga mängud lihtsalt tuimadeks lõpusireenini loksutamisteks?
Kalevi peatreener Aivar Kuusmaa viitas, et korralikul tasemel mängimine eeldab võimalust põhjalikult valmistuda, kuid Eesti meistriliiga «tühjad» sõidud Valka ja Pärnusse röövivad kvaliteetseteks treeninguteks mõeldud aega. Selles väites peegeldubki Eestis praegu ainsana korvpalli tippklubi staatuse võrdlust kannatava seltskonna häda – meeskond on suure mängu mängimiseks liiga õhuke.
Hooaja lõpuks on Kalevi rivistusse jäänud 11 meest, kuid vaja oleks vähemalt 16 pallurit. Siis võiksid põhimehed mööda Eestit sõitmise asemel treeningutele pühenduda, perspektiivikamad noored saaksid aga meistriliigas häid kogemusi.
Muidugi eeldaks see, et klubil oleks omad mängu kippuvad noored olemas. Aga tegelikult – kes mäletab, millal sai Kalev viimati oma kasvandike hulgast täiendust?