Taaramäe: tõusukestel oli tunda, et jalga napib

Mariel Gregor
, spordireporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rein Taaramäe.
Rein Taaramäe. Foto: Mati Hiis / Õhtuleht

Cofidise klubi rattur Rein Taaramäe sai Castilla velotuuri teisel etapil 95. koha.

Etapivõidu teenis Luis Leon Sanchez (Rabobank), teine oli Guillaume Levarlet (Saur-Sojasun) ja kolmas Pablo Urtasun (Euskaltel-Euskadi).

Kokkuvõttes on Taaramäe 89, Sanchez tõusis ka üldliidriks.

«Täna olin kohe alguses aktiivne ja sellise raske üles-alla lainetava tee peal korraldasin nii mõndagi. Paar kolm korda rünnaku katse luhtus, aga punt oli pikk ja nõelasin kogu aeg õigete kohtade peal – kohtadel, kus teised vaatasid üksteisele otsa, ja enamasti panin laskumistel sellisel hetkel lihtsalt hooga mööda ilma erilist jõudu raiskamata. Viimasel üritusel sain üksi väikse vahega pundi ette ja mõni hetk hiljem tuli umbes 10 venda tagant järele. Kuid tõusukestel oli siiski tunda, et jalga napib,» kirjutab Taaramäe oma Ratta-Rambo blogis.

100 km peal püüti põgenikegrupp kinni. «Võtsin Di Gregoriolt veel käised ja kindad ning vajusin pundi tagumikku. Mehed jäid ükshaaval maha, kuid tundsin, et ei olegi väga hull. Selle tõusu kannatan veel ilusti ära! Viimased 2 km olin siiski nagu liimiga tee küljes kinni ja 100 m enne mäefinishit jäin maha, kuid alles siis sain aru, et olin juba 2 km pooltühja kummiga sõitnud. Jäin seisma, vahetus oli aeglane ja rong oli läinud, kuid vahet pole, niikuinii oleksin maha jäänud. Lõpuni sõitsin siis umbess 30-pealise grupiga. Täielik venimine, sest tuul oli 70km/h vastu ja seda 20 km tõusu peal. Oiiii kurja, sõitsime 10 km/h. Vot selline aktiivne ja mõnus päev. Tegin endale sõidu väga raskeks, aga olen enda üle uhke ja õnnelik. Kõik läheb nii kuis vaja,» lisas Taaramäe.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles