/nginx/o/2012/07/18/1223312t1h3e2d.jpg)
Eesti olümpiadelegatsiooni juhi Martti Raju sõnul kallab Londonis pidevalt tugevat vihma, ent tööalaselt ei erine seal miski viimastel suurvõistlustel kogetust.
Vihm, nadi transport ja harilik olümpiaküla
/nginx/o/2011/06/01/606586t1hfd1b.jpg)
19. juuli 2012, 09:41
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Olümpiakülas võtsin vastu meie toad ja voodid, esmaspäeval saatsin purjetajad nende võistluspaika, täna (eile – toim) lõunal lähen vaatan üle sõudjate olümpiaküla,» loetles Raju oma tegemisi.
Kuigi mõned meediaväljaanded on kirjutanud, et Londoni olümpiaküla elamistingimused jätavad kitsaste voodite ja õhukeste seinte tõttu soovida, pole selline nutulaul Rajule mõistetav.
«Olümpiaküla on ehitatud standardprojekti järgi – ruutmeetrid on ette määratud, samuti tualettide ja pesemisruumide arv,» rääkis ta. «Olümpiakülas on meil 45 voodikohta. Üks apartement asub esimesel korrusel, ülejäänud 10. ja 11. korrusel. Igas korteris on üks väike elutuba ja neli kahekohalist magamistuba ja kaks tualetti. Tingimustel pole häda midagi.»
Eestlaste aknad avanevad otse olümpia peaareenile ning Raju sõnul on sealt võimalik isegi vaadata, mis parasjagu olümpiastaadionil toimub. Olümpiakeskusest rohkem kui kahetunnise autosõidu kaugusele jäävas sõudjate külas on ruumi pisut laiemalt, mis võimaldab Eesti koondise meestel ööbida ühekohalistes tubades.
Lisaks lakkamatutele vihmahoogudele võib olümpia suurimaks mureks saada transport. Juba enne mängude algust on selle korraldusega rohkelt segadust. Näiteks esmaspäeva päeval Suurbritanniasse jõudnud purjetajad jõudsid oma võistluspaika alles kell 2 öösel. Selle asemel, et nad lennujaamast otse kohale viia, sõidutati nad läbi ummikutes linna Londoni olümpiakeskusesse, kus pärast tunde kestnud ootamist nad lõpuks õigesse bussi suunati.