Milline korvpallimeeskond on maailma parim? USA! Kellest USA koondis koosneb? Mustanahalistest mängijatest! Miks on nad füüsiliselt võimekamad? Uurime välja!
Miks mustanahalised spordimaailma vallutavad?
/nginx/o/2022/02/28/14397097t1hbcd3.jpg)
28. august 2010, 09:38
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
20. sajandi alguses oli must mees spordis nähtus omaette. Jesse Owensi neli kuldmedalit rassipuhastajast diktaatori Adolf Hitleri silmade ees 1936. aasta Berliini olümpial oli omamoodi šokk. Mida aeg edasi, seda enam mustanahalised hoolimata diskrimineerimisest erinevate spordialade juurde trügisid.
Üks paremaid näiteid on 1965/1966. aasta hooaeg USA üliõpilaste korvpalliliigas NCAA. Lääne-Texase linna El Paso ülikooli korvpallitiimi uus peatreener Donald Lee Haskins otsustas võtta tiimi tavapäratult palju afro-ameeriklasi. Üle ootuste hästi esinenud Minersi nime kandev klubi krooniti lõppakordina üliõpilasliiga meistriks – finaalis alistati suurfavoriit, ainult valgetest mängijatest koosnenud Kentucky meeskond. Kusjuures finaalis olid Minersi algviisikus ainult afro-ameeriklased. Ameerika ajaloos räägitakse sellest mängust kui ajaloo tähtsaimast, ning mitte asjata.
Bioloogilised eelised
Kuigi praegu on Ameerika Ühendriikide rahvastikust vaid 15 protsenti afro-ameeriklasi, domineerivad nood suuremates spordi profiliigades. Näiteks hooajal 2008/2009 pallis NBAs mustanahalisi koguni 82 protsenti. Põhimõtteliselt sarnane seis on ameerika jalgpalli liigas NFL, kus oli sama näitaja 65. Lisaks suurt füüsilist võimekust vajavatele meeskonnaaladele on mustanahalised äärmiselt tugevad ka kergejõustikualadel, mis nõuavad tugevat hüpet või kiirust. Kõik see ju aga peab tähendama, et tumedatel on kehaliselt mingisugune eelis. Ameerika ajakirjanik Jon Entine uuris oma raamatus «Taboo. Why Black Athletes Dominate Sports And Why We Are Afraid To Talk About It», miks see nii on.
Entine tõi välja eri rasside bioloogilised eripärad. Kuigi erinevused olevat minimaalsed, hakkavad ekstreemsetes tingimustes (tippsport on organismile ekstreemne tingimus – toim) just pisiasjad rolli mängima. Nimelt olevat negriididel keskmisest vähem rasva, keskmiselt pikemad jalad ja kitsamad puusad. Samas on neil keskmiselt rohkem kontraheeruvaid lihaskiude, mis soodustavad äkilisi liigutusi, nagu näiteks sprint või hüpped. Tõtt-öelda ei kujutakski inimesed ju ette, et valgenahaline mees püstitaks näiteks 100 meetris maailmarekordi.
«Kariibimere saartelt ja USAst tuleb tõesti heal tasemel sprintereid nagu seeni pärast vihma,» märkis Eesti tunnustatumaid spordiarste Mihkel Mardna, kelle sõnul on mustanahalistel teatud edu mõnedeks spordialadeks, näiteks jooksudeks. «Neil on kiiremad lihaskoed, mis looduse poolt antud. Anatoomiliste iseärasuste poolest on neil teatud eelised olemas.»
Kui jätta kõrvale Põhja-Ameerikasse ja Kariibi mere piirkonda koloniseeritud mustanahaliste inimeste järeltulijad, siis tegelikult valitsevad negriidid ka pikamaajooksu aladel.
Entine märkis oma raamatus, et lääneaafriklastel asub keha keskpunkt keskmiselt kõrgemal, nende jäsemete proportsioonid on teistsugused, refleksid kiiremad, luud tihedamad ning nende veres on rohkem testosterooni. Ka mitmeid tippsportlasi eesotsas Inglismaa jalgpallilegendi David Beckhamiga opereerinud hinnatud Soome arst Sakari Orava märkis nädal tagasi Postimehele antud intervjuus, et Aafrika jooksjatel on allpool põlve jala ülesehitus pisut teistsugune. Nimelt olevat neil väga pikk Achilleuse kõõlus ning võrdlemisi väike sääremarjalihas ja see asub üleval pool. Eurooplastel see-eest on Orava sõnul sääremarjad paksemad ja ulatuvad allapoole. Sama fakti kinnitas ka Mardna.
«Aafrika jooksjatel on säärelihas teistsuguse struktuuriga,» märkis Mardna, kes lisas veel ühe nüansi. «Neil on ka normaalsest kõrgem hemoglobiinitase. Geneetiline pärand soodustab nende tulemuslikkust.»
Mardna aga täpsustas, et bioloogiliste eripärade realiseerimine tuleb ainult ränga tööga ning ühegi sportlase saavutusi ei saa vaid jumala antud õnne kraesse veeretada. Kusjuures Mardna tõi just mustanahalisi selles suhtes eeskujuks. Mitte et valgetele midagi ette heita, vaid eurooplased on ebasoodsas seisus arenenud keskkonna tõttu.
Sport kui väljendusviis
«Vana Maailma inimene mandub oma mugavuse tõttu. Arvutid ja muud ahvatlused kahandavad aktiivse elu osakaalu,» nentis Mardna, kes tõi näiteks spordiraamatust loetud Etioopia pikamaajooksja, kahekordse olümpiavõitja 10 000 m jooksus, Haile Gebrselassie nooruspõlve kirjeldust. «Tema käis iga päev koolis kümne kilomeetri kaugusel jooksuga. Lisaks mängis vahetundidel jalgpalli. Juba see annab kokku päevas üle 20 km aeroobset jooksu. Tavalist eurooplast aga viib kooli ema-isa ja spordisaali teiselt korruselt kolmandale sõidetakse liftiga. Pisiasjad loevad.»
Lisaks märkis Mardna, et paljudele Aafrika sportlastele on sportimine pea ainus väljund vaesusest pääseda. Samamoodi tõi Mardna välja USA korvpalliliigasse NBA või ameerika jalgpalli liigasse NFLi pürgijad.
«Mitte just kõige helgema ajupotentsiaaliga mustanahalistel on võimalik seal suurt palka teenida,» märkis Mardna.
Osa alade puhul olevat väiksed eelised isegi valgetel inimestel. Vastukaaluks NBA-le ja NFLile on näiteks USA pesapalliliigas MBL mustade osakaal vaid üheksa protsenti ning jäähokiliigas NHL saab afro-ameeriklasi üles lugeda kahe käe sõrmedel. Samamoodi ei tea me ka näiteks palju mustanahalisi ujujaid, raskejõustiklasi või kas või kergejõustikus heitealade esindajaid. Siin tulevad mängu aga traditsioonid.
«Mäesuusamaad on Šveits ja muud alpiriigid ja näiteks Kenyas on seda põhimõtteliselt võimatu harrastada,» selgitas Mardna.