/nginx/o/2014/01/13/2749532t1h7711.jpg)
/nginx/o/2013/01/08/1514818t1h5d58.jpg)
2013. aasta Eesti jalgpallimeistrivõistlustel jookseb väljakule rohkem profimängijaid kui eelnevatel aastatel. Kokku võib kodumaal palka saavate pallurite arv tõusta 15–20 protsenti. Eelmisel hooajal oli lisaks viiele profimeeskonnale tasustatud mängijaid ka Tartu Tammeka, Tallinna Kalevi ja Paide Linnameeskonna ridades.
«Esimest korda on ees selline hooaeg, kus igas meeskonnas saab olema üks profimängija. Kindlasti aitab selline olukord kaasa liiga üldisele tasemetõusule,» märkis Eesti Jalgpalli Liidu infojuht. «Praeguses seisus ei ole ka näha, et keegi võiks jääda peksupoisi rolli.»
Eelmisel hooajal oli meistriliigas umbes 120 igakuist tasu saanud mängijat. Kui välismängija peab Eestis olema profilepinguga, siis eelseisval hooajal on suurenemas ka kodumaiste tasustatud pallurite hulk.
«See samm annab pikas perspektiivis Eesti jalgpallile kindlasti palju juurde. Kui praeguste tippmängijate ajal oli jalgpallurite töökohti Eestis tunduvalt vähem, siis pealetulev põlvkond saab arvestada, et neid töökohti on edaspidi rohkem,» lisas Uiboleht. «Klubide finantsvõimalused on paranenud ja paranemas.»
Kui mullu ei olnud ühtegi profimängijat FC Kuressaares ja FC Viljandis, siis viimane tuleval hooajal kõrgeimal tasemel ei mängi ning saarlased seavad juba suuremaid sihte.
«Palga peale tahame tegelikult võtta vähe mängijaid ning üritame rohkem motiveerida boonussüsteemiga. Kõik esindusmeeskonna mängijad hakkavad saama mingit tasu,» sõnas Kuressaare tegevjuht Martti Pukk, kelle sõnul soovitakse tiimile toetajaid leida eelkõige Saaremaalt. «Välismängijate poole praegu ei vaata, tahame eestlastega hakkama saada.»
Uueks hooajaks kõrgemasse seltskonda tõusnud FC Infonet kasutas eelmisel aastal juba esiliigas profimängijate abi ning kõrgemasse seltskonda tõusmise järel tahetakse teha veelgi samm edasi.
«Eesmärk on proffide hulka kasvatada ning siht oleks jõuda umbes kuue kuni seitsme mängija tasemele. Praeguseks on kahe mängijaga lepingud sõlmitud, kellest üks on välismängija ja teine kohalik,» rääkis Infoneti pressiesindaja Anna Šeherina.
Viimastel hooaegadel profimeeskondade järel kuuenda positsiooni haaranud Paide Linnameeskond soovib samuti pakkuda esimestele tugevat konkurentsi ning selleks soovitakse eelkõige parandada oma rünnakute realiseerimisprotsenti.
«Eks ühed asjad on plaanid ja teine tegelikkus. Praegu otsime ründajat, kuid ta peab olema piisavalt hea, et ei tekiks teiste meestega hõõrumisi. Teised vanemad mehed, kes meil tiimis on, igakuist palka ei saa,» avaldas Paide Linnameeskonna peatreener Urmas Rooba. «Praegu tundub, et pigem peame vaatama ründajat välismaalt, kuna Eestist ei ole kedagi võtta.»
Kahe hooajal vahel on tõsiseid samme teinud ka Tallinna Kalev. Mullu üleminekumängudele langenud meeskonda juhendab nüüd Frank Bernhardt ja paranenud on ka tiimi rahalised võimalused.
«Stipendiumi hakkavad saama paljud mängijad. Kindlasti ei saa enamiku puhul siiski rääkida riigi keskmisest igakuisest sissetulekust,» rääkis Tallinna Kalevi president Raimo Nõu. «Võrreldes eelmise aastaga kasvab eelarve mitu korda. Arvestame aastalõputurniiril mänginud meestega ja kahe nädala jooksul üritame ka lepingud allkirjastada. Välismängijaid peaks algaval hooajal olema neli kuni kuus.»
Mullu meistriliigas viimaseks jäänud ja seetõttu esialgu esiliigasse langenud Tammeka pääses teatavasti FC Viljandi loobumise tõttu ka tulevaks hooajaks kõrgemasse seltskonda. Eelkõige tahetakse jätkata Eesti mängijatega, kuid lisaks soovitakse palgata ka välismängijaid.
«Neli kuni viis meest tuleb korraliku palga peale ning veel mõned mängijad hakkavad saama väiksemat tasu,» sõnas Tammeka president Jane Afsar. «Välismängijaid võib tulla kolm kuni neli.»