Teisipäeval sai Igor Morozovist järjekordne Eesti jalgpallikoondislane, kes sõlminud lepingu Poola klubiga. Praegu on sealsete meeskondadega seotud kolm koondislast, kuid poolakate huvi siinsete pallivõlurite vastu on aina kasvanud.
Poola – Eesti jalgpalli uus Norra
17. jaanuar 2013, 10:36
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Aastaid tagasi mängis arvestatav osa Eesti rahvusesindusest Norras ja ka viimastel aastatel on mõned mehed fjordide maale siirdunud, kuid kõige kuumemaks kohaks on nüüd saanud hoopis Poola. Nii on sealsetest klubidest tehtud ka eestlastele pakkumisi, millest on ära öeldud, ning samas on liikunud ka vastavasisulisi kuulujutte.
Praegu on Poola klubide hingekirjas kolm koondislast, lisaks sel nädalal Varssavi Poloniaga lepingu allkirjastanud Morozovile pallib Sergei Pareiko Krakowi Wislas ning Sergei Mošnikov kuulub Szczecini Pogoni hingekirja. Seejuures on huvitav, et nii Morozov kui ka Mošnikov siirdusid Eesti meistriliigast Poola just pärast seda, kui olid valitud siinse liiga aasta parimaks mängijaks.
«Poola liiga huvi Eesti jalgpallurite vastu on protsessi loomulik areng. Kuna meie mängijate tase on tõusnud, siis laieneb ka geograafia, kus mängijate vastu huvi tuntakse, ja sealne tase on väga hea,» põhjendas Eesti Jalgpalli Liidu president Aivar Pohlak. «Palju sõltub loomulikult ka agentidest ning kasvanud on Eesti jalgpalliagentide hulk, kes tegutsevad ka Poola turul.»
«Poola liiga huvi Eesti jalgpallurite vastu on protsessi loomulik areng.»
Nii esindab Morozovit agentuur NESTA Sport Group, mida veavad endised koondislased Andrei Stepanov ja Jevgeni Novikov. Viimane oli kohapeal ka keskkaitsjat abistamas. Seejuures on ka Mošnikov sama agentuuri klient. «Poola on meie jaoks väga oluline turg, kuna tegemist on lähedal asuva ja suure riigiga. Nad on meile ka emotsionaalselt lähemal kui näiteks Skandinaavia maad või Saksamaa,» rääkis Pohlak.
Lisaks eespool mainitud kolmele koondislasele on Poolas pallinud veel ka Sander Puri, kelle karjäär Kielce Koronas jäi siiski vaid poole aasta pikkuseks. Puri ja Pareiko olidki esimesed eestlased, kes 2011. aastal Ekstraklasas (Poola kõrgliiga) väljakule jooksid, ja kindlasti panid Wisla väravat kaitsnud Pareiko head esitused sealseid klubisid senisest rohkem siiapoole kiikama.
«See on alati nii, et positiivse kogemuse järel vaatavad ka teised samas suunas. Ka Pareiko aitas sinna eestlasest agent ja niimoodi need kontaktid tulevad,» lisas Pohlak.
Nii on Poola olnud ka kohaks, kus eestlaste vastu on huvi tunduvalt suurem kui seal pallivate meeste hulk. Eelmisel talvel said sealt lepingupakkumise nii Enar Jääger kui ka Tarmo Kink. Jäägeri teenete vastu tundis huvi Gdanski Lechia, kuid mõnda Briti saare klubisse pääseda lootnud äärekaitsja otsustas Lechia pakkumisest loobuda.
Kingi palkamisest oli eelmise aasta jaanuaris huvitatud aga Wroclawi Slask, kelle pakkumisest otsustas eestlane siiski ära öelda.
Tänavusel talvel on eestlaste meeli ärevil hoidnud Henrik Ojamaa. Šotimaa klubi FC Motherwelli ridadesse kuuluva ründaja teenete vastu on huvi tundnud Ekstraklasas hetkel teist kohta hoidev Poznani Lech.
Kui Poolas on tulihingelisi fänne staadionil palju ja liiga tase pidevalt tõuseb, siis viimasel ajal on kuulda olnud ka sealsete tiimide rahalistest raskustest. Nii avaldas Pareiko kohalikule väljaandele Przeglad Sportowy, et Wisla tänavuste kahvatute etteastete taga on palgaprobleemid. Samas on kõlapinda leidnud ka Morozovi uue tööandja majanduslikud raskused.
«Eks majanduslikke probleeme meedias alati võimendatakse, kuid jalgpall on selline ala, kus lepingud on lõpuni kaitstud ja mängijad saavad lõpuks oma palgad alati kätte,» sõnas Pohlak. «Seoses EMiga tuli Poola jalgpalli palju raha ja on loogiline, et pärast finaalturniiri jäävad majanduslikud võimalused väiksemaks. Paljud lepingud on aga pika vinnaga ja probleemid võivad tekkida hiljem. Selge on siiski ka see, et need asjad saavad korda.»
Poola liiga puhul räägitakse tihti ka võimalusest teha sealt hüpe veelgi kõrgemale tasemele ja eelkõige on sihiks sakslaste Bundesliga. Positiivne näide on võtta kohe naaberriigist Lätist: suvel siirdus Poznani Lechis suureks staariks kerkinud Läti koondise ründaja Artjoms Rudnevs Hamburger SV ridadesse ja poole aastaga on ta Bundesligas löönud juba kuus väravat. Ka Morozov märkis, et heade esituste korral on Ekstraklasa hea hüppelaud.