Peep Pahv: Markko Märtinist, intriigidest, langusest ja lootusest tõusta

Kas need mehed toovad uue hingamise? Vasakult vaadates istuvad Toivo Asmer, Oleg Gross, Ari Vatanen, Erik Lepikson ja Martin Harak. Foto: Mihkel Maripuu

«Praeguse seisuga ei ole Eestil FIAst midagi tahta, kõigepealt tuleb omal asjad kodus korda teha,» ütles ainsa eestlasena autoralli MM-etapil võidutsenud Markko Märtin kolmapäeval Autolehes ilmunud intervjuus. «Meil ei ole autospordiliitu sisulises tähenduses, on mõned inimesed, kel leidub rohkem või vähem huvi seal toimetada, aga süsteem puudub.» Valusad ja karmid sõnad, kuid asjadesse süvenedes on Märtini öeldu õigsuses raske kahelda.

Üha kaugemaks jääval nõukogude ajal oli autosport Eestis populaarne, tippe jagus rallisõitu ja ringrajale ning publikust polnud kunagi puudust. Praeguseks on sellest kõigest järel vaid varemed – rallipublik kuivab kokku ning ringrajale satub veel vähem inimesi, enamik sõitjatest on aga rahakad mehed, kelle jaoks tegemist lihtsalt põneva hobiga. Päris tippu pürgivad vaid üksikud ning tihti lõppevad needki püüdlused võimaluste puudumisega.

President kui esindusisik

Aasta tagasi valitud autospordiliidu juhatuse tegevust on algusest peale saatnud lahkhelid ja skandaalid. Alustades kolme mehe enese juhatusest taandamisest ning jätkudes süüdistustega liiga autoralli poole kaldu olekus, Märtini lahkumisega ja alanud aasta võistlusjuhendite viibimisega. Uueks intriigide allikaks on aga saanud juhatuse soov valida alaliidu presidendiks Ari Vatanen.

Soomlasest eksmaailmameistrist maailmakodaniku pooldajate sõnul on tema suurimaks plussiks võime esindada Eestit FIA koridorides. Eestlaste olemasolu teadvustamine on küll tore, kuid paljud autospordiga lähedalt seotud inimesed on sarnaselt Märtiniga püstitanud küsimuse, kas Vatanen suudab lahendada ka rohkeid koduseid probleeme.

Autospordiliidu peasekretäri Martin Haraku sõnul seda aga temalt ei oodatagi, vastavalt põhikirjale olevat tegemist puhtalt esindusisikuga, kel pole alaliidu igapäevatöös ja strateegia väljatöötamises vähimatki rolli. Presidendi kohta käivad muudatused tehti alaliidu põhikirjas aasta tagasi ning väidetavalt seisnes selle mõte Märtini presidendiks meelitamises. Postimehe andmetel on aga endine rallimees selle ettepaneku vähemalt kahel korral tagasi lükanud…

Autospordiringkondades liiguvad jutud, et pärast Vataneni kandidatuuri kerkimist on ka eestlased aktiivsemaks muutunud ning kuu aja pärast toimuvatel valimistel ei pruugi soomlane siiski ainsaks kandidaadiks jääda.

Kindel on aga see, et kodune autosport vajab muutusi ning nendega ei saa viivitada. Kõik saab alguse järelkasvust, kuid arvestades spordiala kallidust, on just sellega suuri probleeme. Autospordivaatleja ja alaliidu meediasuhtluse eest vastutav Margus Kiiver märkis, et näiteks autorallis on viimasel ajal tõusnud esile vaid need poisid, kes saavad loota oma isa absoluutsele toetusele. Süsteemset noorte kasvatamist ja andekate roolikeerajate selekteerimist pole aga toimunud, noortesarjastki on järel vaid armetud riismed.

Kiiver meenutas ka seitsme-kaheksa aasta taha jäävaid hiilgeaegu ringrajasõidus, kui vormelite ja kereautodega sõitjatest polnud puudust. Paraku olid need kõik heade võimalustega rikkurid, kes majandussurutise oludes oma harrastajakarjääri lõpetasid. Noori aga ei kasvatatud ning seepärast on ringrajasõitjate read muutunud väga hõredaks.

Probleemid lipulaevaga

Möödunud aastal alguse saanud noorteakadeemia idee oli küll tore, kuid sellisel kujul polnud see jätkusuutlik. Noored said head õpetust, kuid loogilist väljundit ei järgnenud. Akadeemia süsteemi muutmise vajadust möönis ka Harak, ent samas ei pidanud ta tõenäoliseks, et selline projekt võiks uuesti alata enne 2014. aastat.

Ilmselt ei kutsuta siis enam koolitusele 15 noort, vaid keskendutakse väiksemale arvule sõitjatele. Ideaalis soovitakse aga akadeemia muuta kolmetasandiliseks: algajad, kes alustavad oma võidusõitja teed kardispordiga, pisut juba alaga tegelenud noored ning tippsarjadesse pürgijad.

Samas oleneb palju rahalistest võimalustest – ilmselt ei saa igavesti loota FIA toele, Eesti alaliit peab hakkama ka ise sponsoreid otsima. Haraku kinnitusel on sellest seni hoidutud, et mitte näpsata sõitjate eest sponsorsummasid.   

Probleemid on Eesti autospordi lipulaevaks olevas rallis, mille alakomitee juht Kristo Kraag on esitanud avalduse sellelt kohalt taanduda. Möödunud hooajast tegutses Kraag Märtinile kuuluva MM-Motorspordi tiimi juhina ning nende kahe asja vahel tekkis teatud huvide konflikt. Kuuldavasti olevat Kraagil tänavu taas ambitsioonid ka kaardilugejana. Arvestades mehe head mainet, pole tal ilmselt kaardilugejana tööpakkumistega muret. Samas võib Kraagi lahkumine muuta probleemid koduse ralliga veelgi suuremaks.

Jaanuaris sai küll läbi häda paika Eesti meistrivõistluste kalender, kuid näiteks peamiselt teise ešeloni pärusmaaks oleva ja odavamate sõiduvahendite omanikele mõeldud Eesti karikavõistluste kohta pole siiani täpset infot. Kuna minirallid pidid olema ka noortesarja etappideks, on järelkasvgi siiani hooaja suhtes teadmatuses.

Alaliidu inimeste sõnul seisis asi üldjuhendi koostamise taga. Nüüd aga peetakse läbirääkimisi võimalike rallikorraldajatega. Huvitaval kombel peeti 19. jaanuaril Lätis ka sarja esimene etapp, kuid eestlaste kasina osavõtu tõttu otsustati see tühistada. Kuna puudus juhend ja kalender, ei teadnud paljud Aluksnes toimunud võistlusest midagi.

Alaliidu töö eest vastutava Haraku sõnul on probleemide tekkimise põhjuseks esimest aastat tegutsev juhatus ning ka tegevjuhtkonna muutus. «Usun, et ühegi sõitja võimalik sponsor ei pööranud selle pärast autospordile selga ja ei hakanud toetama mõnda pallimängumeeskonda,» lausus ta.

Noorterallidest välja kasvanud poistel puudub praegu ühtne sari, kus võrdsetes tingimustes võistelda. Võimsate neljaveoliste masinatega võidurelvastumine käib paljudele üle jõu. Vähemalt mõtetes on selles asjas oodata arengut. Harak viitas võimalusele, et koostöös mõne autotootjaga võiks luua R2-klassi masinate sarja, mille võitja saaks alaliidu toetuse osalemaks juba MM-tasemel juunioride WRC sarjas.