61-aastane Louis van Gaal, kelle kontos on nii Hollandi, Hispaania ja Saksamaa meistritiitel kui ka Euroopa Meistrite liiga võit, on saavutanud karjääri jooksul klubitreenerina pea kõik mõeldava. Esimene katse tõestada end ka Hollandi jalgpallikoondise tüüri juures lõppes aga kaksteist aastat tagasi läbikukkumisega ning oma roll oli selles täita Eesti meeskonnalgi. Käimasolevas MM-tsüklis avaneb van Gaalil uus võimalus.
Praeguses Eesti koondises on üks mees, kes teab van Gaali ja tema käekirja paremini kui keegi tema kaaslastest – kapten Ragnar Klavan. 2009. aasta jaanuaris siirdus Klavan van Gaali käe alla AZ Alkmaari ning võis juba aprillis tõsta pea kohale Hollandi meistrikarika.
«Ta on tõeline tipptreener, üks maailma parimatest,» lausub Klavan van Gaalist kõneledes silmanähtava lugupidamisega. «Eriti tema oskus hallata käigu pealt kõiki olukordi nii trennides kui ka mängus on kohati uskumatu.»
Klavan märgib, et van Gaal esindab tänapäevast juhendajate põlvkonda, kelle töö ei seisne kaugeltki vaid treeningute läbiviimises.
«Klubitasandil paistab see muidugi rohkem silma ja on ka olulisem kui rahvuskoondise juures, aga ta pöörab väga palju tähelepanu ka mänguvälisele poolele. Kui mängijal oli näiteks mingil eraelulisel põhjusel raske moment, märkas ta seda alati ning leidis mõne toetava sõna, samuti oskas ta igale mängijale individuaalselt läheneda,» rõhutab Klavan.
Van Gaal siirdus pärast Alkmaari meistritiitlit enda sõnutsi «unistuste ametisse» ehk Müncheni Bayerni juhendajaks. Alati kõrgete ootustega koormatud tööpostilt tuli tal aga kahe aasta pärast lahkuda, kuna Bayern jäi koduliigas tiitlita. See oli omakorda õnnistus Hollandi jalgpalliliidule, kes otsis mullusel EMil täielikult põrunud rahvuskoondise etteotsa Bert van Marwijki asendajat. Van Gaali käe all on Holland alustanud uut MM-valiktsüklit täisedu nelja võiduga, seejuures on neljas mängus löödud 13 väravat ja lubatud endale lüüa vaid kaks.
«Van Gaalil on küll formatsioon üldjoontes väga kindlalt paigas, aga ründefaasis annab ta mängijatele alati väga vabad käed,» märgib Klavan.
Samas on van Gaal ise alati rõhutanud – ja praktika kinnitab seda –, et ta ei klammerdu kindla formatsiooni külge, vaid valib selle sõltuvalt mängijatest. Aastatel 1997–2000 ja 2002–2003 Barcelonat juhendades kasutas ta näiteks süsteemi 2-3-2-3 ning Alkmaaris traditsioonilist asetust 4-4-2, Hollandi jalgpalliliit andis talle aga kindla käsu tuua tagasi Hollandile omane totaalne jalgpall ning viimastes valikmängudes ongi tegutsetud kolme ründajaga.
Klavani sõnul on van Gaal suutnud edukalt liita meeskonnaks kogenumad superstaarid ja nooremad koduliiga mängijad.
Mängudeks Eesti ja Rumeeniaga koondisesse kutsutud 23 mehest pallib kodumaal tervelt 13, vaid üheksal mehel on kirjas kahekohaline arv mänge. Võrdluseks oli 2010. aasta MM-koondises kõigest kaheksa koduliiga mängijat ning koondisestaažigi enamikul palju rohkem.
«Nende praegune koondis ei ole minu meelest nii kõva kui too MM-finaali jõudnud meeskond. Meil on kindlasti nende vastu võimalusi,» hindab Klavan.
Nii van Gaalil kui ka tänaseks tema kõrval treeneripingil istuval legendaarsel ründajal Patrick Kluivertil on seoses Eestiga meenutada ja ühtlasi tõestada nii mõndagi.
Tosin aastat tagasi jäi Eestil puudu vaid mõni minut, et Lilleküla staadioni avamängus Hollandit šokeerida, ning ehkki Kluiverti ja Ruud van Nistelrooy väravad päästsid van Gaali toona ülinapilt vallandamisest, tuli hollandlasel valiktsükli lõpuks ikkagi häbiga ametist taanduda – 2002. aasta MMile Holland ei jõudnudki.
Toonase juuniõhtu peakangelase Andres Operi sõnul ta oma läbimurdemängu üleliia sageli ei meenuta.
«Kui keegi mainib, siis küll, aga iga päev sellele ei mõtle. See oli vaid üks mäng ja Hollandis meil ju nii hästi ei läinud,» meenutab Oper kainestavat tulemust septembrikuisest kordusmängust Eindhovenis.
Hollandlaste rünnakulaviini alla jäänud Eesti leidis end tookord juba poolajavileks 0:5 kaotusseisust.
Neli ja pool aastat mängijakarjäärist Hollandi kõrgliigas veetnud ning tänaseni sealset olukorda jälgiva Operi sõnul oli tulpide maa 2001. aasta koondis praegusest selgelt tugevam. «Tollal mängisid siiski nende mehed Barcelonas ja teistes absoluutsetes tippklubides,» meenutab ta näiteks Marc Overmarsi, Michael Reizigeri, Philip Cocud ja Kluivertit. Toonast ja praegust Eesti koondist Oper aga võrrelda ei taha: «Seda öelgu teised kõrvalt, minul on raske hinnata.»