«Mis kehvasti, see uuesti,» rõõmustas eelmisel aastal Londoni olümpiamängudel põrunud Nikolai Novosjolov, kes krooniti neljapäeva õhtul Budapestis karjääri jooksul teist korda epeevehklemises maailmameistriks. «Londoni ebaõnnestumine on ikka meeles nagu eilne päev. Suutsime sellest teha vajalikud järeldused ja nüüd ilusaks tulemuseks vormida.»
2010. aastal karjääri esimese MM-tiitli võitnud Novosjolovist sai seega neljapäeva õhtul pärast Andrus Veerpalu esimene Eesti sportlane, kes kroonitud kahekordseks maailmameistriks. Finaalis 15:7 Venezuelast pärit olümpiavõitja Ruben Limardo alistanud vehkleja tunnistas, et võistluspäev kujunes äärmiselt kurnavaks ja tiitlivõiduga kaasnenud mõtted tiirlesid õhtul voodisse heites pikalt peas.
Pikka puhkust ei luba
«Emotsionaalses plaanis oli teise kuldmedali võitmine tunduvalt raskem, kuid arusaam kordasaadetust tuli jällegi kiiremini,» märkis Novosjolov. «Und ei tulnud ning öö jäi minu jaoks väga lühikeseks – kõik emotsioonid ja adrenaliin möllasid sees. Tunded on ikka veel laes ja kerge segadus on peas,» lisas kahekordne maailmameister eile väsinuna.
«Kõik matšid olid rasked. Isegi finaal oli keeruline, kuigi seisu poolest võis ju tunduda, et tegu oleks nagu pargis jalutamisega. Limardo on tänavu mitmel korral suurest kaotusseisust välja tulnud ja suutnud isegi kolme sekundiga kaks torget teha ning võita. Poolfinaalis andsin lõpu poole korraks ohjad käest, kuid õnneks suutsin end rehabiliteerida ja kaks üksikut torget teha,» sõnas ta pika võistluspäeva kohta.
Siiski ei tundnud Novosjolov MMi eel end enesekindlalt, peas oli mitu küsimust, mis said kokkuvõttes tema jaoks positiivse vastuse. «Tegime pärast olümpiat treeningmetoodikas muudatusi ja kuna Euroopa meistrivõistlused ebaõnnestusid (Novosjolov langes konkurentsist välja veerandfinaalis), siis oli hinges ka teatav ärevus. MM näitas siiski, et oleme olnud õigel teel,» rõõmustas ta. «Kui olümpiamängude eel oli väljastpoolt suur surve ja sellele lisandusid enda tahe ning kaasaelajate suured lootused, siis kokkuvõttes ebaõnnestusingi. Seekord oli kõikide nende aspektide poolest lihtsam.»
Pühapäeval toimuva meeskonnavõistlusega saab Novosjolovil ka hooaeg läbi, kuid mullu katastroofiliselt lõppenud Londoni OM vasardab ikkagi peas ja see ei luba 33-aastasel sportlasel kusagil järeleandmisi teha.
«Pikalt puhata ei saa, peagi hakkab juba ettevalmistus järgmiseks hooajaks,» avaldas kahekordne maailmameister ning tunnistas, et töö käib peaasjalikult 2016. aasta Rio de Janeiro OMi silmas pidades. «Eesmärk on püstitatud ja sinnapoole ka liigume – võib ju tunduda, et kolm aastat on pikk aeg, kuid see läheb kiiremini, kui arvatakse. Loodan, et tervis ei vea mind alt.»
Tänavusest hooajast täiskohaga Novosjolovi juhendajaks oleva Igor Tšikinjoviga loodab kahekordne maailmameister koostööd jätkata nii kaua kui võimalik. «Minu jaoks oli see asi ammu paigas ja mina oleksin huvitatud sellest, et ta juhendaks mind karjääri lõpuni,» märkis vehkleja, kelle abistajate ring on pidevalt kasvanud. «Viimasel ajal on tulnud juurde mitmeid inimesi, kes mind aitavad. Kuna emotsioonid on jätkuvalt väga kõrgel, siis ma ei hakka igaks juhuks kõiki nimesid ette lugema, kuna äkki unustan kellegi ära. Mind abistavad inimesed teavad, et olen neile äärmiselt tänulik.»
Pidu tuleb pärast MMi
Kuigi peale Novosjolovi krooniti neljapäeva õhtul naiste konkurentsis maailmameistriks ka Julia Beljajeva, suurt tähistamist ei toimunud, kõigi pilgud on suunatud pühapäeval toimuvatele võistkonnavõistlustele.
«Meil oli ühine õhtusöök, kuid kõik olid väga väsinud ja mingit pidu ei olnud, pidu tuleb pärast MMi,» sõnas Novosjolov. «Tänase (eilse – toim ) päeva veedan voodis ja arvuti taga ning üritan pingeid maandada. Nägin, et Sven Järve läks jooksma, kuid täna (eile – toim) teebki igaüks oma sisetunde järgi. Mina pean ühe päeva pühendama nüüd puhkamisele, et pühapäevaks oleks võistlemiseks vajalik energia olemas.»
Beljajeva kuldmedali võitmisele sai Novosjolov kaasa elada raja läheduses, kuid suure kurnatuse tõttu ei suutnud ta matšile väga hästi keskenduda. Siiski oli tegemist omapärase kogemusega, mis jäi talle eredalt meelde.
«Olin väga väsinud, kuid suutsin end mingil määral püsti hoida,» avaldas ta. «Olin kogu aeg seal lähedal ja sain natuke ka kohtumist vaadata – matši käigust sain enamasti aimu publiku reaktsiooni järgi. Kuna saalis oli palju venelasi, siis teadsin, et kui hääl tuleb vasakult, siis tegi torke venelanna (Anna Sivkova), ja kui paremalt, siis Beljajeva. Kõik see oli väga omapärane ja sain veel ühe võimsa emotsiooni.»