«Teie ees on Eesti paarisaeruline neljapaat Londoni olümpial,» naljatles Jüri Jaansoni ja Tõnu Endreksoni massöör Priit Teniste eilsel pressikonverentsil. «Aga kes meil see neljas siis on? Andrei Jämsä!» hüüatas Endrekson. «Võtke mind siis juba roolijaks,» lisas treener Tatjana Jaanson kõrvalt.
Loomulikult oli see kõik huumor. Nali, mis näitas, et Eesti ühed suurimad medalilootused – paarisaeruline kahepaat – on Pekingi olümpial lahinguks valmis. Nii vaimselt kui füüsiliselt. «Mingeid pingeid meil pole. Peale ajakirjanikega suhtlemise,» muigas Jaanson. «Olen kindel, et teeme siin head sõidud. Oleme selleks valmis.»
Kohanemine raske
Oma kuuendale olümpiale vastu minev 42-aastane Jaanson ning temast 14 aastat noorem Endrekson on pressikonverentsil heatujulised, muretud ning enesekindlad.
Ja miks ka mitte? Treeningplaan täideti sajaprotsendiliselt ning ettevalmistus nelja aasta suurimaks spordipeoks on sujunud kenasti. See kumab läbi pea igast nende lausest. Küsimuse peale, kas Jaanson tunneb end vaimselt enesekindlamalt kui neli aastat tagasi Ateenas, vastas ta: «Vaatan, et teie lemmikteema ongi Ateena. Ma ise võrdlemisega ei tegele. Peame siin oma sõitu tegema ja mis siin ikka võrrelda?» küsis ta retooriliselt.
Massöör Teniste hinnangul on meeste kehad 99-protsendiliselt võitluseks valmis. «Sajaprotsendiline valmisolek on meestel 16. augustil,» arutles Teniste ja lisas: «Tõnu on noorem ja pehmem. Jüri on vanem ja temaga tuleb ettevaatlikumalt ringi käia.»
Tänavu valmistusid Jaanson-Endrekson nelja aasta suurimaks võistluseks teisiti kui eelmisel aastal. Kui varem ajastati tippvorm kaheks-kolmeks võistluseks, siis nüüd tehakse sama vaid olümpia ajaks. Minnakse täispangale.
Oma tänavuse esimese ja viimase rahvusvahelise võistluse tegid Jaanson-Endrekson Poznani MK-etapil juunis. Toona lõpetati kolmanda kohaga, ent võistlusele mindigi vormi kontrollima. «Ma ei oska öelda, kas oleme praegu elu parimas vormis. Enesetunne on küll hea,» sõnas Endrekson. «Küsi sama küsimust 16. augustil (kahepaadi finaali toimumisaeg – toim). Siis oskan juba täpsemalt vastata.»
Pekingisse sõitis paatkond 1. augustil, äriklassis. Ajavahe ning võistlustingimustega kohanemine on läinud oodatust keerulisemalt. Eriti just Jaansonil, kellele teine päev kõige raskemaks osutus.
«Teisel päeval oli mul füüsiliselt väga raske olla. Enesetunne oli halb. Parim uni kippus valel ajal tulema,» vaagis Jaanson ning kinnitas, et nüüd on tervis iga päevaga järjest paremaks läinud.
Ajavahe ning kliima tõttu on paatkond koos treener Tatjana Jaansoniga ka treeningplaane pisut kohandanud. Eelkõige jälgitakse meeste enesetunnet, rangelt treeningplaanist kinni ei peeta. «Oleme siin treeningutele loominguliselt lähenenud. Skeemid on küll olemas, ent kõik oleneb eelkõige sportlase enesetundest,» selgitas Tatjana Jaanson.
Jämsä võitlusvalmis
Abikaasa Jüri lisas kõrvalt: «Meil on plaan, aga ega see pole dogma, mida tuleb nui neljaks kindlasti täita. Plaanid ongi selleks, et neid muuta ja kohandada.»
30-kraadises kuumuses võistlemine pole kogenud Jaansonile midagi uut. Eriline katlakuumus oli tema hinnangul Luzerni MK-etapil. Ent tingimused on kõikidele sportlastele samad – taevataat ei halasta kellelegi. Pekingis tõrjuvad Jaanson ja Endrekson põrgukuumust jahutusvestidega, mis ei lase kehal üle kuumeneda.
Eesti paarisaeruline kahepaat on koos triatleet Marko Albertiga ainukesed eestlased, kes olümpiakülas ei ela. Mehed elavad sõudekanalist kahe kilomeetri kaugusel ning on elutingimustega enamgi kui rahul. «Olmetingimused on väga head. Voodid sobivad ja kõik on tipp-topp,» kinnitas Jüri Jaanson.
Paarisaeruline kahepaat teeb avastardi laupäeval, kui peetakse eelsõidud. Kuna stardis on 14 paatkonda, saab igast eelsõidust edasi kolm paremat.
Laupäeval hüppab võistlustulle ka Jaansoni-Endreksoni treeningukaaslane Andrei Jämsä ühepaadil. Olümpia kvalifikatsiooni regatilt viimasena olümpiapileti lunastanud Jämsäle pakuks rahulolu koht kaheksa parema hulgas. Viimastel kuudel on vorm iga päevaga paremaks läinud.
Sellegipoolest, A-finaali jõudmist peab ta praegu veel helesiniseks unistuseks. «Andrei sai juba siiajõudmisega väikse imega hakkama. Kõik siinsed stardid on meie jaoks boonuseks,» arutles treener Tatjana Jaanson, kes pidas silmas õpilase salapärast haigust, mis Jämsäl alles möödunud suvel täisjõuga treenima lubas hakata.
Sõudmine
• Jaanson-Endrekson 09.08
• ETV: 12.45