Enne täna õhtul toimuvat Eesti ja Bosnia vahelist käsipalli MM-valikmängu on õhus üks suur küsimus: kui palju saab Eesti koondist aidata meeskonna vaieldamatu liider Mait Patrail? Nädalavahetusel Saksamaa meistriliigas mängides põlve piirkonda «puuka» saanud mehe sõnul on jalg joostes endiselt valus.
«Proovisin teisipäeva õhtul treeningul osaleda, kuid tunne polnud kõige parem,» rääkis eile õhtusel treeningul jalale uuesti ettevaatlikult koormust andnud Patrail. «Kindel on see, et lähen platsile, aga kui palju ma saan meeskonda aidata, on raske ütelda.» Pärast valusat hoopi on Patrail püüdnud külmakreemi ja massaaži abil taastumist kiirendada, kuid tõhusat ravi sellisest vigastusest paranemiseks pole. Haige koht vajab lihtsalt rahu.
Eesti koondis kogunes Kalevi spordihalli ühistreeningutele esmaspäeval. Kahel esimesel päeval harjutati kaks korda päevas, eile hommikul vaadati hotellis ühiselt videot Bosnia mängust, õhtul anti palliplatsil oma mängujoonisele viimast lihvi.
«Meil läheb päris raskeks,» nentis Euroopa käsipalli põhjalikult tundev Patrail. «Nägin vastaseid hotelli all fuajees – paistab, et neil on kõik tipptegijad kohal. Ühe mehe vastu mängisin alles paar nädalat tagasi Saksamaal, üks meestest on Dener Jaanimaa meeskonnakaaslane, mitu mängijat on Poola liigast ja Prantsusmaalt. Nägupidi tean neist paljusid.»
Koondise peatreener Jüri Lepp on Bosnia meeskonna mängu põhjalikult uurinud. Ta märkis, et tänane vastane on rahvusvahelisel areenil mänginud ebastabiilselt. «Hiljuti juhtisid nad Venemaa vastu peaaegu terve kohtumise ja kaotasid alles lõpus. Saksamaad võitsid kodus üheksa väravaga, aga võõrsil kaotasid 12ga,» tõi ta ilmeka näite. «Nende tugevuseks on agressiivne kaitse ja see muudab meie elu raskeks.»
Patraili hinnangul võib Eesti koondise probleemiks saada hoopis oma kaitsemäng. Vähemalt teisipäevaõhtusel treeningul jättis kaitseliin Patrailile läbikäiguhoovi mulje. «Esialgu meie asjad ei tööta,» tõdes ta. Lepp ei soovinud aga avalikult rääkida, kuidas Eesti kavatseb täna Bosnia vastu tegutseda. «Nad võivad ju artikleid internetis tõlkida, seepärast on parem, kui me taktikalisi asju ei avalikusta,» põhjendas ta.
Lepa sõnul jäi koondisel ladusa koostöö leidmiseks väga vähe aega. Viimati oli seltskond koos suvel enne EM-valikmängu, kuid ka toona ei jõutud ühistreeninguid korraldada. Nüüd tuleb mõne päevaga asjad toimima saada.
«Olukord on keeruline. Koduliiga mängijad said nädalavahetusel puhata, kuid välisklubides pallivad mehed pidid nädalavahetusel mängima. Õnneks on ka vastased samas seisus,» rääkis Lepp, kelle tööd raskendab seegi, et võrreldes eelmise hooajaga on koondise koosseisus mitmeid muutusi. Valus löök on see, et koondis peab saama hakkama nädalavahetusel kätt vigastanud Janar Mäeta. Üleeile käis pommitaja juba lõikusel, ent vähemalt kaks kuud on ta palliplatsilt eemal.
Vähemalt kaitses on Eestil seekord kasutada võimas keskliin. Selleks on Lepp kaasanud koondisse kolm joonemängijat – Rumeenias pallivale esinumbrile Martin Johannsonile lisaks tänavu Türgis mängiv nooruke Armi Pärt ja pikast vigastuspausist taastunud kogenud Marius Lepp. Neist viimast kasutataksegi ilmselt peamiselt kaitseliini tugevdamiseks.
«Johannson on teinud Rumeenias väga kõvasid mänge. Pärt harjutab aga Türgis profisportlase kombel kaks korda päevas ning on seal veedetud ajaga kaotanud kaalust viis kilo ja muutunud igas mõttes sportlikumaks,» hindas Lepp ja lisas, et täiesti uued on nurgamängijad. «Henri Sillaste ja Ott Varik pole varem koondises mänginud.»
Mängujuhi kohal kavatseb Lepp kasutada Uku-Tanel Laastu ja tänavu Põlva Servitis säravaid esitusi pakkunud Ardo Puna. Peatreeneri sõnul on tegemist kahe täiesti eri tüüpi mängujuhiga ja see annab võimaluse kasutada erinevaid skeeme.
Lisaks Eestile ja Bosniale kuuluvad samasse alagruppi Läti ja Portugal. Eesti järgmine vastane ongi pühapäeval võõrsil Läti. Kaheringilise turniiri järgmised kohtumised peetakse alles jaanuaris. Järgmisele etapile pääseb vaid üks meeskond.