Kellega suhtleb koondise abitreener mängu ajal?

Mariel Gregor
, spordireporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rainer Vassiljev.
Rainer Vassiljev. Foto: Karli Saul/SCANPIX

Eesti võrkpallikoondise MM-valikmäng. Peatreener Avo Keel kõnnib tõsise ilmega, käed risti rinnal, väljaku ääres ja aeg-ajalt ütleb midagi mängijatele. Meeskonna pingil istub teine treener Rainer Vassiljev, kel on kõrvas pisike raadiosaatja, mis enamikule on ehk tuttav USA põnevusfilmidest, kus selliste vidinate teel suhtlevad näiteks FBI agendid. Mõistagi ei suhtle Vassiljev kohtumise ajal jõustruktuuridega, vaid vahetab infot meeskonna statistikuga.

Saksamaal Ludwigsburgis MM-valikturniiri otsustava ringi mänge pidava Eesti võrkpallikoondise abitreener Vassiljev ja statistik Alar Rikberg selgitasid, millised on koondise treenerite rollid, kuidas toimub omavaheline suhtlus ning kui tähtis osa on vastaste tundmisel ja statistikal.

Reede õhtul pidas Eesti esimese kohtumise. Vassiljevi päevakava nägi reedel välja järgmine: kell 8.00 kogunesid peatreener Avo Keel, abitreener Andrei Ojamets, Rikberg ja Vassiljev, et enne hommikusööki meeskonna koosolekut ette valmistada. Kell 9.00 oli hommikusöök, seejärel treening ning siis meeskonna koosolek, kus statistikast ja videoanalüüsist saadud info mängijatele edasi anti. Seejärel puhkeaeg ning kell 15.30 läksid statistik ja treenerid vaatama alagrupi esimest kohtumist Saksamaa ja Horvaatia vahel, et see videosse võtta ning uusi andmeid koguda. Ning seejärel juba enda mäng.

Nutikas programm

Mängu ajal ja ka treeningul on igal meeskonnal oma statistik, kes spetsiaalse koodipõhise programmiga kogu kohtumise videosse võtab ja samal ajal kogu statistika sisestab. Eesti koondisel on selleks Alar Rikberg. Rikberg on peale selle pidevas ühenduses meeskonna pingiga – abitreener Vassiljevil on mängu ajal kasutada arvuti, mille kaudu suheldakse, samuti ollakse ühenduses kõrva külge kinnitatud väikeste raadiosaatjate kaudu. «Iga geimi 16 punkti peal saadan treeneritele kogutud info, samuti iga geimi lõpus,» selgitab Rikberg, kelle tööd kõrvalt jälgides tundub ebareaalne, et selle teeb ära üks inimene.

«Raadiosaatjate teel suhtleme kõige kiiremate küsimuste puhul. Näiteks asetused või kuhu vastaste sidemängija kõige suurema tõenäosusega tõstab. Programm võimaldab videost eraldi vaadata iga mängija kõiki elemente ja kogu tegutsemist. Lisaks kuvab erinevad joonised, kuhu rohkem lüüakse jne,» kirjeldab Rikberg.

Vassiljevi ülesandeks on mängu ajal statistikult infot koguda, see läbi töötada ja analüüsid ning seejärel jooksvalt edasi anda peatreener Keelele. Suhtlemine toimib ka vastupidi – peaks Keelel mõne näitaja kohta mingi küsimus tekkima, saab Vassiljev seda Rikbergi kaudu küsida. Mängu ajal on Vassiljevi ülesanne ka näiteks asetused kirja panna, selleks kasutab ta lihtsalt paberit ja pliiatsit. «Õnneks pole seni veel juhtunud, et vale asetus oleks olnud. Kui nii peaks juhtuma, on see minu, mitte Avo süü,» ütleb Vassiljev, kes on koondise juures olnud alates 2011. aastast.

Vastastikune abi

Eestis on statistiku tööd võimelised tegema kolm meest, lisaks Rikbergile naiste koondise juures tegutsev Mihkel Sagar ja ka Martin Tooming, kes küll hetkel aktiivselt ei tegutse. «Alar on seda 10 aastat teinud ja väga vilunud, mõnel meeskonnal on statistikuid kaks, ent enamasti saab sellega hakkama üks inimene,» kinnitab Vassiljev.

Itaallaste loodud statistikaprogramm pole odav. Sel aastal soetas Bigbank Tartu peatreenerina tegutsev Ojamets klubile programmi, mis maksis veidi alla 3000 euro.

Seega on arusaadav, et kõik Eesti klubid seda endale lubada ei saagi. Sel hooajal on nii, et eurosarjades osalevad Tallinna Selver ja Pärnu Võrkpalliklubi saavad statistikut kasutada. «Ülejäänud peavad leppima Windows MoveMakeriga,» kommenteerib Rakveres peatreeneriametit pidav Vassiljev olukorda.

Tegelikult algab vastase skautimine ja statistika kogumine hetkel, mil vastased selguvad. «Siis hakkab tihe suhtlus teiste koondiste treeneritega ja mänguvideote küsimine. On kombeks, et kui midagi saad, annad ka ise midagi vastu,» räägib Rikberg.

Üldiselt on koondises pingil kolm treenerit, ent reeglimuudatuste tõttu on sel turniiril lubatud vaid kaks ja Ojamets peab seetõttu mängu tribüünilt jälgima. «Vahepeal oli lubatud kolm, varem kaks ja ei teagi, miks see nüüd taas ära muudeti,» sõnab Vassiljev. «Kolmekesi olles jagame meie Andreiga ülesanded kahepeale ära.»

Koonidse treeningud on peatreener Keele läbi viia. «Mina ja Andrei asendame teda vajadusel, aga üldiselt on trennides toimuv peatreeneri vastutusala.» Turniiri ajal viib treeningutel soojenduse läbi Vassiljev, laagrites teeb seda enamasti üldfüüsise treener Tarmo Tiitsu. «Mängudel teevad mängijad soojenduse individuaalselt, igaüks tunnetab oma keha ise kõige paremini,» sõnab Vassiljev.

Kui valikmängude ajal Saksamaal on koondise mänedžerina tegev Rikberg, siis Eestis laagris olles ja enne turniire tegeleb jooksvate probleemidega Vassiljev. «Alates hotellide broneeringutest kuni meeste vormidega tegelemiseni ja selleni, et mängijatel oleks trennis joomiseks vesi olemas. Lisaks kogu paberimajandus, igasugu ankeetide täitmine jms,» kirjeldab Vassiljev.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles