Eesti jalgpallikoondise ründaja Henrik Ojamaa andis oma koduklubi Varssavi Legia veebilehele pika ja põhjaliku intervjuu, kus räägib muuhulgas ka poola keele õpingutest ja sellest, kas tal on plaanis oma mängustiili kriitikute tõttu muutma hakata. Järgnevalt on pikast intervjuust ära toodud mõned huvitavamad küsimused-vastused.
Meedia kirjutab, et uue peatreeneri (norralane Henning Berg – toim) tulekust lõikad just sina kõige rohkem kasu. Oled kiire ja füüsiliselt tugev, armastad vasturünnakutele mängida – Põhjamaade treeneritele meeldib selline stiil?
Arvan, et kiire ja tugev mängija meeldib igale treenerile (naerab). Vaevalt on olemas mõnda treenerit, kes ütleks: «Mulle ei meeldi tugevad mängijad.» Kui aga tõsiselt rääkida, siis ootan uue treeneriga töötamist põnevusega. Usun, et ta aitab mul oma tugevusi lihvida.
Kas sa eelistad väljakul mingit kindlat positsiooni?
Olin enne Legiasse tulekut mänginud kaks aastat Šotimaal ründajana või ründaja taga. Ei hakka salgama, et sain hästi hakkama. Mulle meeldib keskel mängida.
Sa oled tuntud oma sihikindluse poolest – jääd sageli lisatrenni tegema või tuled vabal päeval staadionile ja treenid individuaalselt. Kas see on tähtis osa sinu elufilosoofiast?
Iga mängija on erinev. Tahan olla võimalikult hea ja see on saavutatav vaid raske tööga. Jalgpall on praegu minu elus esikohal, teen iga päev kõik, et saada paremaks mängijaks. Analüüsin treeninguid, mänge, püüan teha järeldusi, areneda – mitte ainult füüsiliselt, vaid ka tehniliselt ja taktikaliselt. Selle suhtumise olen kodust kaasa saanud. Isa on elus väga palju jõudnud ja tema ongi mulle niisuguse hoiaku eluteele kaasa andnud.
Sajaprotsendiline professionaalsus?
Täpselt.
Hooaja esimeses pooles ümbritsesid sind mitmed vastuolud. Tead, millest ma räägin?
Mitte päris. Selgita, palun.
Pean silmas sinu individuaalset mängustiili.
Oh, igaühel on jalgpalli puhul oma arvamus. Kui kellelgi on mulle midagi öelda, siis olen alati valmis seda kuulama. Aga kui keegi räägib midagi minu selja taga ajakirjanikele, siis on see juba probleem. Sellist käitumist ma ei salli. Mul on oma stiil ja ma ei hakka seda mitte kellegi pärast muutma. Võite kindlad olla.
Näib, et sul on raudsed närvid?
Ma ju ei oska ise öelda. Püüan lihtsalt tühiasjade pärast mitte muretseda. Kui keegi tahab mind mõjutada või kritiseerida, läheb see tavaliselt kõrvust mööda. Aga vahel ajab mind närvi see, kui näen pealt sobimatut käitumist. Kui näiteks keegi ei lase oma sõnadega noortel mängijatel treeninguid nautida, võin pahaseks saada.
Oled sa alati nii vaoshoitud?
Olen terve elu niisugune olnud. Pole kunagi oma emotsioone värvikalt välja näidanud. See pole minu moodi.
Näib, et Legias on sul kõige parem läbisaamine Brasiiliast ja Portugalist pärit mängijatega?
Jah, nad on mind oma seltskonda võtnud. Tunnen, nagu oleksingi üks neist (naerab).
Võib-olla on sul siis Lõuna-Ameerika juured?
Peavad olema! Eks vaatan suguvõsa ajaloost järgi, kas juured ulatuvad sinnakanti. Aga tõsiselt rääkides – nendega on tore suhelda. Helio ja Dossaga (Helio Pinto ja Dossa Junior – toim) sain kohe kontakti tänu sellele, et tulime ühel ja samal ajal Legiasse. Siis liitus meiega Raphael Augusto. Praegu jagan tuba Alaniga (reservmeeskonnas mängiv 20-aastane kaitsja Alan Fialho – toim) ning lisaks tuli hiljuti klubisse veel ka Guilherme. Nad on kõik toredad poisid.
Räägitakse ka, et poola keele õppimine läheb sul suurepäraselt.
Püüan selle võimalikult kiiresti selgeks saada. Ärge unustage, et ülesanne on raske, sest poola ja eesti keel on väga erinevad, aga teate (Ojamaa läheb üle poola keelele), «Iga päevaga läheb paremini, kuigi nüüd räägime treeningutel palju ka inglise keeles.»
Ohoo, muljetavaldav!
Ma alles õpin. Aga üritan igal võimalikul juhul poola keeles suhelda. See pole kerge ja nõuab suurt enesekindlust - nii mõnigi arvab, et olengi poolakas ja hakkab selles keeles rääkima. Saan küll paljust aru, aga ikka läheb olukord ebamugavaks, sest ma pole veel päris valmis kõike ise selgitama. Poes saan muidugi hakkama: tere hommikust, kus on kana, kui palju see maksab... Midagi sinnakanti. Jalgpallitermineid mõistan loomulikult ka, nendega on asi lihtne.
Millal sa siis mulle poola keeles esimese intervjuu annad?
Oota, las ma mõtlen... Olgu, hooaja lõpus, kui karika võidame. Siis võime poola keeles rääkida!
Hoian pöialt.
Ma ei vea sind alt.
Kas üheks su hobiks on ka sotsiaalmeedia kasutamine? Sul on konto Facebookis, Twitteris, Instagramis...
Võib nii öelda küll. Olen eri riikides mänginud ja mul on palju fänne ka kodumaal Eestis. Tahan inimestele teada anda, kus ma olen ja mida teen. Poisikesena oli endal alati väga põnev vaadata, millist igapäevaelu mängijad elavad ja mida teevad. Aga Kuba Rzezniczakile ma muidugi vastu ei saa, tema on meil selles osas kindel esinumber (naerab).
Luba ma esitan lõpetuseks veel ühe küsimuse fännidelt: kuidas saada nii võimsaid rinnalihaseid nagu sul?
Oh ei, seda ma ei ütle. Milleks fänne kurvastada... Aga tõsiselt rääkides – püüan alati areneda. Nooremana olin – no mitte just kleenuke, aga üsna sale mängija. Inglismaal olid treenimiseks head võimalused, mis võimaldasid mul oma kehakuju muuta.
Nii et sa oled praegu meeskonnas kõige tugevam?
Enesekindla inimesena arvan küll nii. Eks näis, võib-olla tahab mõni mees nüüd selle jutu peale mulle vastupidist tõestada... Olen valmis oma tiitlit kaitsma! (naerab)