Alati favoriidid – vähemalt enda arvates

Inglased loodavad eelkõige Manchester Unitedi ründestaarile Wayne Rooneyle, kuid seni ei ole 28-aastane Rooney loodetud taset suurturniiridel tihtipeale näidanud. Foto: Reuters/ScanPix

Jalgpalli sünnimaa Inglismaa on seni ihaldusväärseima trofee ehk MM-tiitli saanud vaid kodusel MMil 1966. aastal. Seepärast minnakse suurte lootustega vastu pea igale turniirile.

«Me võidame MM-tiitli,» teatas Inglismaa koondise kõige legendaarsem juhendaja Alf Ramsey 1963. aastal, kui sai Inglismaa koondise peatreeneriks. Võidukalt lõppenud 1966. aasta MM-finaalturniiri ajal kordas ta esimese ebaõnnestumise järel oma mõtet: «Osa ajakirjanikke pole mind õigesti mõistnud, kui nad kirjutavad, et võime MMi võita. Tahan korrata, et võidame kindlasti.»

Toona saatiski inglasi suur edu ja kodune finaalturniir lõppes võidukalt. Aga ka enne MM-tiitlit ning hiljem on Inglismaa koondis samuti silma paistnud enesekindlusega, kuid reaalselt pole nad enam kordagi suurturniiril finaali jõudnud. See pole siiski seganud mängijaid ja Inglismaa meediat suuri sõnu tegemast.

Ajalugu

Inglaste ainsa MM-tiitli puhul tuleb ikka ja alati jutuks nn sajandi värav. 1966. aasta MM-finaalis läksid inglased vastamisi Lääne-Saksamaaga, kes alistati lisaaja järel 4:2. Finaalis seisuks 3:2 teinud Geoff Hursti tabamus küttis kirgi toona ja põhjustab arutelusid ka tänapäeval. Kõige selle keskmesse tõusis aser Tofik Bahramov, keda laiemalt tuntakse «Venemaa joonekohtunikuna».

Toona ei suutnud keegi kindlalt väita, kas Hursti löögist latist alla põrganud pall ületas väravajoone või mitte, aga finaalis joonekohtunikuna tegutsenud Bahramov kinnitas, et värav oli määrustepärane. Hiljem on tema kohta liikvele läinud mitmeid kuulujutte, millest kuulsaim pärineb tema surivoodilt.

«Stalingrad,» vastas 1993. aastal manalateele läinud Bahramov väidetavalt küsimusele, miks ta luges ära inglaste värava sakslaste vastu. Ametliku versiooni järgi põhjendas ta oma teguviisi aga sellega, et inglased asusid väravat tähistama, aga sakslaste väravavaht Hans Tilkowski langetas löödult pea.

1996. aastal jõudsid Ian Reid ja Andrew Zisserman Oxfordi ülikoolis tehtud uurimistöö käigus aga järeldusele, et tegelikult jäi väravast 6 cm puudu ja tabamus ei oleks tohtinud lugeda. Bahramovi nimi on aga igavesti ajalukku raiutud ja nii on tema järgi saanud nime ka Bakuus asuv Aserbaidžaani koondise esindusväljak.

Inglaste puhul võib MMidel lisaks 1966. aasta tiitlile õnnestumiste sekka lugeda ka 1990. aasta finaalturniiri, kus lõpuks saadi kirja 4. koht. Tegemist ongi üldse teise korraga, kui jalgpalli sünnimaa on suurimal jalgpallipeol poolfinaali jõudnud. Lõpuks jäid inglastele seda turniiri meenutama keskväljamootor Paul Gascoigne’i pisarad poolfinaalis Lääne-Saksamaaga.

Suuri lootusi hellitasid inglased ka eelmisel kümnendil, kui nende koondises jooksis väljakule üks maailma läbi aegade kuulsamaid jalgpallureid David Beckham. Siiski ei suudetud ka jalgpalliikooni juhtimisel 2002. ja 2006. aasta MMide veerandfinaalidest enamat.

Staarid

Wayne Rooney. Inglased võivad küll rõõmustada selle üle, et nende silme all mängivad igapäevast klubivutti jalgpallimaailma suurnimed, kuid samas jääb nende enda roll selles osas aasta-aastalt aina väiksemaks. Rääkides ülemaailmsetest staaridest, on inglastel lauale lüüa vaid Manchester Unitedi ründetäht Rooney. Siiski tasub tema puhul meenutada, et säravale suurturniiride debüüdile 2004. aasta EMil on järgnenud pettumust valmistanud tiitlivõistlused ja pigem on ManU äss koondist enamasti oma esitustega alt vedanud.

Rooney kõrval loodetakse ründeliinis eelkõige tema tiimikaaslasele Danny Welbeckile ning Liverpoolis suurepärase hooaja teinud Da­niel Sturridge’ile. Keskväljal peab palli liikuma panema tiimi kapten Steven Gerrard ning väravapostide vahel loodetakse stabiilset mängu Joe Hartilt, kes pärast sügisel Manchester Citys pingile langemist suutis siiski oma koha tagasi võidelda. Koondisesse on pääsenud ka mitu huvitavat noormängijat, kellele inglased panevad tulevikuks suuri lootusi. Eelkõige jälgitakse tänavu Pre­mier League’is esile tõusnud andekat 18-aastast äärekaitsjat Luke Shaw’d, 19-aastast poolkaitsjat Raheem Sterlingut ja 20-aastast poolkaitsjat Ross Barkleyt.

Ootused

Finaalturniirile tagas Inglismaa pääsme Euroopa valiksarja H-alagrupi võitjana. Esialgu inglaste käsi kõige paremini ei käinud, esimesest kuuest kohtumisest saadi kirja kolm võitu – kaks korda alistati San Marino ja korra Moldova – ja kolm viiki. Kahes viimases voorus suudeti aga üle mängida Montenegro ja Poola ning nii edestati Ukrainat ühe punktiga.

Ootused seoses Inglismaa koondisega on tänavu üldse ühed viimaste kümnendite väiksemad. Lisaks vähestele tähtmängijatele on inglaste esitusedki viimastel suurturniiridel olnud pigem kahvatud. Tänavu saavad nad lisaks kiruda ka õnnejumalannat, kes tõi nendega ühte alagruppi nii neljakordse maailmameistri Itaalia kui ka kahekordse ilmameistri Uruguay. Nii keskenduvadki inglased peale oma meeskonna ka Uruguay tiimi ründestaari Luis Suareze tervisliku seisundi jälgimisele.

Kuigi Inglismaal praegu seoses MMiga suuri sõnu ei tehta, võib kõik muutuda juba üheainsa kohtumisega. Edukas mäng Itaalia  või Uruguayga  tõstab kohe kindlasti kõigi huulile küsimuse, et äkki sel korral...
---------------------------------------------------

Inglismaa koondis ja saavutused

•    Koht FIFA tabelis: 11.

•    Peatreener: Roy Hodgson

•    Kapten: Steven Gerrard

•    Rekordinternatsionaal: Peter Shilton, 125 mängu

•    Suurim väravakütt: Sir Bobby Charlton, 49 väravat

•    Maailmameister – 1966

•    Olümpiavõitja – 1896, 1908, 1912 (Suurbritannia)

Inglismaa mängud 2014. aasta MMil D-alagrupis:

•    14. juunil Inglismaa – Itaalia

•    19. juunil Inglismaa – Uruguay   

•    24. juunil Inglismaa – Costa Rica