«Ma ei vaata kaugele ette ega mõtle, kui palju võiksin kaugust hüpata. Kõigepealt tahan teha ühe võistluse ja hakata sealt edasi rahulikult tegutsema. Kui ma hakkan oma ootusi liialt üles kruttima, võib pettumus osutuda suureks,» rääkis Ksenija Balta eile lõunatunnil Tallinnas Audentese staadionil treeningukorda lõpetades. «Seitse meetrit? No see tundub praegu rohkem unistuse moodi tulemus. Selleks tuleb esmalt taastada oma vana tase ja 6.87 kätte saada. Alles siis võib hakata edasi mõtlema.»
27-aastane Balta on imetlusväärne sportlane. 2011. aasta veebruaris vigastas ta põlve ning päras seda pole 2009. aastal kaugushüppes Euroopa sisemeistriks kroonitud naine võistlustel oma meelisala proovinud. Õigupoolest kulus tal kaks ja pool aastat, et üldse võistlussporti – esialgu jooksurajale – naasta.
Kogu selle aja on tema kõrval olnud elukaaslasest treener Andrei Nazaraov. Nad on elanud üle raskeid hetki, mil lootus kippus hetkeks kaduma, kuid hinges on nad kogu selle aja uskunud, et tagasitulek saab võimalikuks.
«Ksenija on varemgi teinud asju, mida keegi pole temalt oodanud. Head sportlased ongi selles mõttes erilised,» vastas Nazarov küsimusele, kuidas leidsid sportlane ja treener hingejõudu edasi tegutseda. «Kui arst ütles, et ma saan veel kaugust hüpata, siis ma uskusin tema juttu,» viitas Balta kaks aastat tagasi tema põlve opereerinud soome doktori Ilkka Tulikoura suurele rollile.
Mullu suvel tegi Balta juba jooksjana paar starti. MM-norm jäi täitmata, kuid see polnudki kuigi oluline, nagu ka see, et tänavu jäi talvine sisehooaeg ettevaatusabinõuna poolikuks. Balta ja Nazarov liiguvad hoopis järjekindlalt sportlase jaoks uue ajastu esimese kaugushüppevõistluse suunas. Suure tõenäosusega juhtub see 1. juulil Viljandis.
Treeningutel on Balta kaugust hüpanud. Nazarov meenutas, et esimest korda proovisid nad seda novembri lõpus kuuesammulise hoojooksuga. Aja möödudes on hoojooks muutunud pisut pikemaks ja kogu tegevus pidi paistma juba tõelise kaugushüppe moodi. Sportlase jaoks on kõige olulisem teadmine, et palju vaevusi tekitanud põlv kannatab kaugushüppega kaasnevat koormust.
«Kõige suurem hirm kaugushüppe ees on nüüdseks juba ületatud, kuid sellest täiesti vabanemiseks pean ma võistlema,» märkis Balta. «Võistluse ajal tekitavad pealtvaatajad olukorra, kus ma ei mõtle millegi muu peale, kui lähen ja hüppan.» Nazarov lisas, et tegelikult pole ka treeningutel tehtud hüpetel häda midagi ning hoojooksu ja hüppe ajal tehnilistele nüanssidele mõtlemine ja keskendumine olevat täiesti normaalne.
Kuid isegi treeningutel tehtud kuuemeetrised õhulennud tekitavad Baltas mõnu ja annavad selget aimdust, milline on tema õige spordiala. «Kui ma lähen treeningulgi hoovõturajale, saan aru, et kaugushüpe ongi see, mida ma tahan teha,» õhkas ta unistavalt naeratades. Ja kui ükskord juba päris hüppamiseks läheb, ei kavatse ta enam peatuda. Jutt ei käi tänavu suvel ühest-kahest kaugushüppevõistlusest, vaid millestki palju enamast.
«Ainuüksi Zürichi EMil tahan ma kaugust hüpata kahel päeval,» teatas Balta enesekindlalt. «Vaevalt tasub aga minna tiitlivõistlusele nii, et olen enne vaid ühel võistlusel hüpanud… ikka mõned korrad rohkem on vaja proovida.»
Füüsiliselt on Balta juba praegu, pisut rohkem kui kaks kuud enne EMi, tippvormis. Selle kinnituseks püstitas ta möödunud nädalal Riias 100 meetri jooksus Eesti rekordi 11,42. Järelikult on ta kiirem kui kunagi varem. «Tegelikult on Ksenija paljud näitajad paremad kui kunagi varem,» kinnitas Nazarov. «100 meetri jooks näitab päris palju, pealegi on rekord püstitatud mitte just kõige paremates oludes. Usun, et ta on võimeline seda tulemust veel kümnendiku võrra parandama.»
Balta sõnul ei maksa 100 meetri jooksu Eesti rekordit 11,42, üle tähtsustada. «See näitab vaid arengut ja annab kinnitust, et liigun oma tegemistega õiges suunas,» lausus ta. «Minu jaoks on see hea sprinditulemus, kuid ma pole siiski päris sprinter. Sprint algab 11,30st, mis on A-normi tase ja annab võimaluse Euroopas korralikult võistelda.»
Nazarov aga lisas, et kuna sprindis on Baltal EM-norm täidetud, kavatsetakse Zürichis ka sellel alal võistelda.