Eile langes dramaatiliselt konkurentsist Itaalia, kui 0:1 jäädi alla Uruguayle. Suurimat tähelepanu tõmbas seejuures itaallaste keskkaitsjat Giorgio Chiellinit hammustanud Luis Suarez, kes pääses olukorrast karistuseta.
Jalgpalli MMi jõujooned on muutumas
25. juuni 2014, 07:09
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jalgpalli MM-finaalturniiril on alagrupimängude viimane voor täies hoos ning edasipääsejad saavad teha juba kaheksandikfinaalide plaane, samas peavad 16 meeskonda alagrupiturniiri järel alustama koduteed. Tänavune MM võib olla erakordne aga selle poolest, et ootamatult vara sõidab koju suur hulk Euroopa tiime.
Juba tänavuse finaalturniiri eel räägiti, et eurooplastel võib Brasiilia karmides ilmaoludes raskeks minna ja eelise võivad saada sealse piirkonna meeskonnad. Nii ongi edu saatnud Lõuna-Ameerika tiime, hästi on esinenud Põhja- ja Kesk-Ameerikast MMile tulnud meeskonnad ning varasemast enam on hakanud pead tõstma ka aafriklased. Ameerika maailmajao ja Euroopa meeskonnad on praeguseks käimasoleval MMil omavahel kohtunud 13 korda ning esimesed on teeninud 8 võitu ja teised vaid 3 võitu.
Ebasoodsad tegurid
Eurooplasi on ikka peetud jalgpallis teerajajateks ja nii on 32st MMil mängivast meeskonnast tänavugi 13 Euroopast. Siiski on õhus võimalus, et kaheksandikfinaali jõuavad 13 tiimist vähem kui pooled. Praeguseks on pääsu 16 parema sekka taganud Holland ja Belgia. Edasipääsule on väga lähedal ka Prantsusmaa ja Saksamaa ning üsna korralikud võimalused kaheksandikfinaali jõuda on ka Šveitsil.
Edasi läheb pilt aga eurooplaste jaoks nukramaks. Konkurentsist on juba välja langenud endised maailmameistrid Hispaania, Inglismaa ja Itaalia. Samuti ei näe 16 parema seas Horvaatiat ega Bosnia ja Hertsegoviinat. Täna öösel sai selgeks Kreeka saatus, kes oli kahe esimese mänguga suutnud koguda vaid ühe punkti. Kahe matšiga on end üsna lootusetusse seisu mänginud veel Portugal. H-alagrupis võib Venemaa veel hellitada lootusi, kuid selleks tuleb viimases voorus alistada seni küllaltki soliidselt esinenud Alžeeria.
Peale kliima on nimetatud veel mõningaid eurooplaste ebaedu põhjuseid, millest üheks põhiliseks peetakse Ladina-Ameerika meeskondade suuri fänniarmeesid, kes tribüünidel pidevalt tooni annavad. Eriti võimsalt kõlavad nende esituses kohtumiste-eelsed hümnid. «Sealse piirkonna meeskonnad saavad tribüünidele kogunenud fännidelt ekstra-adrenaliinisüsti ja see võib olla määrav faktor,» teatab uudisteagentuur Bloomberg.
«Staadionil valitsev atmosfäär on kindlasti mõjutav tegur. Häälekate fännide kohalolul on mõju kohtunike otsustele ja see võib tähendada, et Ameerika maailmajao meeskonnad võivad nii mõneski olukorras seetõttu kergemalt pääseda,» lisab statistiliste analüüsidega tegelev USA veebileht FiveThirtyEight.
Eilses Itaalia ja Uruguay vahelises duellis tuligi ette just sarnane olukord, kus uruguailaste ründestaar Luis Suarez hammustas matši lõpuosas vastaste keskkaitsjat Giorgio Chiellinit. Suarez pääseski selles olukorras karistuseta. Siiski on tõenäoline, et karjääri jooksul juba kolmandat korda sarnase pahateoga hakkama saanud Suarezile määratakse lähipäevil karistus ja tema jaoks on MM ikkagi lõppenud.
«Põhjused on nii tehnilised kui ka emotsionaalsed. Ekspertide sõnul kasutatakse mänguväljaku muru kasvatamisel nii Euroopast kui ka Lõuna-Ameerikast pärit muruseemet ja tulemuseks on Euroopa omadega võrreldes karedamad väljakud. Seega on siledama muruga harjunud eurooplastel keerulisem mängida oma kiiret söödumängu,» kirjutatakse aga Wall Street Journalis.
Väljakute kehva olukorda kritiseeris viimati Londoni Chelsea portugallasest peatreener Jose Mourinho. «Mänge vaadates on selge, et väljakute kvaliteet on halb,» rääkis Mourinho Eurospordi veergudel. «Peaaegu mitte ükski väljak ei ole nii hea, et seal saaks mängida kõrge kvaliteediga jalgpalli. Praegu olen mina telekast mänge jälgiv jalgpallifänn, kes tahab nautida tipptasemel mänge, ja minu arvates ei ole väljakud turniiri tähtsust arvesse võttes piisavalt head.»
Varasemalt domineeriti
Eurooplastel oli mõningaid raskusi ka neli aastat tagasi Lõuna-Aafrika Vabariigis toimunud MMil, kus kaheksandikfinaali jõudis kuus Euroopa meeskonda, kes läksid seejärel kõik omavahel ka vastamisi. Nendest duellidest võitjatena väljunud Hispaania, Holland ja Saksamaa moodustasid lõpuks aga MMi esikolmiku.
Veel varasematele finaalturniiridele pilku heites võib aga tõdeda, et seal on eurooplased olnud ikkagi selgelt domineeriv jõud. Kaheksandikfinaalid on MMil kavas olnud alates 1986. aastast ja enne Lõuna-Aafrika Vabariigis peetud MMi olid eurooplased 16 kohast endale kahmanud alati rohkem kui pooled.
Kaheksa aastat tagasi oli Saksamaal tõeline eurooplaste pidu, kui 16 parema sekka pääses koguni kümme Euroopa tiimi, kellest kuus jõudis omakorda veerand- ja neli poolfinaali.
2002. aastal jõudis 16 parema sekka üheksa Euroopa meeskonda, 1998., 1994., 1990. ja 1986. aasta finaalturniiridel oli kaheksandikfinaalides taas kümme eurooplaste tiimi, kusjuures 1994. aastal oli veerandfinaalides kaheksast meeskonnast koguni seitse pärit Euroopast. Seega ongi MMi jõujooned hakanud veidike muutuma kahe viimase MMiga.