Brasiilia jalgpalli on alati saatnud taak 1950. aasta kodusest MMist, kui esikoha otsustanud mängus jäädi 1:2 alla Uruguayle. Rahvasuus nende Hiroshimaks nimetatud hävingu järel on Brasiilia võitnud küll viis MM-tiitli ja sellega on nad läbi aegade edukaim vutiriik, kuid teisipäeval Belo Horizontes toimunu kirjutatakse taas mustade tähtedega Lõuna-Ameerika suurriigi jalgpalliajalukku. Kas sealsed 200 miljonit elanikku suudavad selle alanduse üldse kunagi unustada, näitab aeg.
«Ajalooline alandus,» teatas ajaleht Folha de Sao Paulo pärast koondise 1:7 kaotust Saksamaale. «Ajaloo suurim häbi,» lisas Rio de Janeiro ajaleht Lance. Samasuguseid pealkirju võis näha pea kõikide sealsete väljaannete esikülgedel. Kõige äärmuslikumaks läks vast Luiz Zanin Estado de S. Paulo ajalehe veergudel, leides, et koondise püha kollast särki rüvetanud mängumehed ei tohiks enam kunagi koondist esindada.
Kui 1950. aasta hävingut tuntakse rahvusuus Maracanazona (finaali toimumispaiga Maracana järgi), siis teisipäevane sündmus on saanud juba nimeks Mineiraço (toimumispaiga Estadio Mineirao järgi).
Scolari vastutab
«See ei olnud lihtsalt kodumeeskonna kaotus, vaid nende tõeline häbistamine. See on kõige uskumatum jalgpalliõhtu, mida ma olen kunagi näinud, ja kõige ootamatum tulemus, mida ei oleks kunagi osanud ette näha,» võttis BBC Sporti veergudel kohtumise tabavalt kokku Inglismaa koondise legendaarne ründaja Gary Lineker. «Sellise mängu järel on brasiillastest lihtsalt kahju. Nad ei tulnud kohtumisele üleolevalt, kuid nad kaotasid lihtsalt mängu üle kontrolli.»
«Kaotus on alati kaotus, kuid selline kaotus teeb kõvasti rohkem haiget,» avaldas pärast kohtumist pisaratega võidelnud David Luiz fifa.com-ile. «Mõtlesin mängu ajal endamisi, et kui see on unenägu, siis tahan sellest kohe üles ärgata.»
Brasiilia koondise jaoks häbiväärne õhtu kordas nende suurimat kaotust vutimurul. Kuue väravaga olid nad seni varem kaotanud vaid 1920. aastal, kui Uruguayle jäädi alla 0:6. Siiski tekib sellise kollapsi järel esmalt küsimus, mis ikkagi juhtus ja miks.
Brasiilia koondise juhendaja Luiz Felipe Scolari käekirja järgi on meeskond ikka ehitatud ümber ühe-kahe liidri, ülejäänud meeste ülesandeks on hoida mäng kontrolli all. Poolfinaal sakslastega tõestas aga ilmekalt, et suurturniiri on sellise taktikaga raske võita. Vigastuse tõttu oli mängust väljas ründeliider Neymar ja kaartide tõttu vaimne liider Thiago Silva, kõik see väljendus väljakul ideede puuduse ja suutmatusena midagi korda saata.
«Olin võimetu midagi tegema, kui meie jaoks kõik kokku kukkus. Kui lasime niimoodi järjest väravaid sisse, siis teadsin, et meie jaoks on kõik läbi,» sõnas kaotuse eest süü enda peale võtnud Scolari fifa.com-ile.
Liidri puudumine
Eesti Jalgpalli Liidu tehniline direktor ja koondise abitreener Janno Kivisild leidis pärast Brasiilia koondise üleeilset hävingut, et eelkõige maksis brasiillastele kätte kohtumisest kollaste kaartide tõttu kõrvale jäänud kapteni Thiago Silva puudumine.
«Thiago Silva puudumine oli nende jaoks selge probleem. Ühelt poolt on ta keskkaitsja ja kaitseliini organiseerija, kes on nende liini koos hoidnud,» arutles Kivisild. «Teiselt poolt on tal tiimis selge liidriroll ja seekord ei olnud näha, kes võiks selle koha üle võtta.»
«Neymari puudumine oli ka kindlasti valus löök, kuna ta lööb väravaid ja suudab meeskonda tähtsatel hetkedel päästa. Ta on siiski positiivne liider ründemängus. Murdehetkedel jäi puudu sellisest tugevast natuurist ja Thiago Silva isiksusest. Tema oleks olnud see autoriteet, kes oleks oma käitumise ja rolliga suutnud otsustavalt sekkuda,» hindas Kivisild. «0:2 kaotusseisus oleks olnud vaja lihtsamalt ja riskivabamalt mängida. Reaalsuses mängiti naiivselt ja loiult edasi. Saksamaa oli naturaalne teerull, mis brasiillastest lihtsalt üle sõitis.»
Kui maailm räägib põhiliselt Brasiilia katastroofist, siis sakslased peavad samal ajal valmistuma juba pühapäevaseks finaaliks. Kuidas võib aga selline suureskooriline võit neile vaimselt mõjuda?
«Mulle tundus, et Brasiilia värav võttis sakslastel natuke tuju ära. Sakslaste juhendaja Joachim Löw on siiski nii kogenud mees ja teab täpselt, kuidas meeskonda vaimselt ja psühholoogiliselt ette valmistada,» märkis Kivisild. «Kindlasti ei teki neil suure võidu tõttu mingit mõnusat rahulolu. Saksamaa koondis on kõige selle jaoks liiga süstematiseeritud ja organiseeritud. Nad on nagu masin, mis mängib romantilist jalgpalli.»
Jalgpalli MM
Poolfinaal
Saksamaa – Brasiilia 7:1
Väravad: 11. Thomas Müller, 23. Miroslav Klose, 24., 26. Toni Kroos, 29. Sami Khedira, 69., 79. Andre Schürrle – 90. Oscar
MMi väravaküttide kõigi aegade edetabel
1. Miroslav Klose (Saksamaa) – 16 väravat (2002, 2006, 2010, 2014)
2. Ronaldo (Brasiilia) – 15 väravat (1998, 2002, 2006)
3. Gerd Müller (Saksamaa) – 14 väravat (1970, 1974)
4. Just Fontaine (Prantsusmaa) – 13 väravat (1958)
5. Pelé (Brasiilia) – 12 väravat (1958, 1962, 1966, 1970)
6. Sandor Kocsis (Ungari) – 11 väravat (1954)
6. Jürgen Klinsmann (Saksamaa) – 11 väravat (1990, 1994, 1998)
8. Helmut Rahn (Saksamaa) – 10 väravat (1954, 1958)
8. Gabriel Batistuta (Argentina) – 10 väravat (1994, 1998, 2002)
8. Gary Lineker (Inglismaa) – 10 väravat (1986, 1990)
8. Teofilo Cubillas (Peruu) – 10 väravat (1970, 1978, 1982)
8. Grzegorz Lato (Poola) – 10 väravat (1974, 1978, 1982)
8. Thomas Müller – 10 väravat (2010, 2014)